Thursday, July 14, 2011

Sinijõe detailplaneering uuele väljapanekule

June 10th, 2011


Pärnu Maavalitsus ei võtnud eile Sindi Linnavalituselt vastu Sinijõe hooldekodu detailplaneeringu avaliku väljapanekuga seonduvat dokumentatsiooni, kuna on eksitud Planeerimisseaduse korra vastu.
Vastuväiteid esitades unustati tähelepanu juhtida Sindi Linnavalitsuse poolsele seaduse rikkumisele
Vastavalt Palneerimisseaduse muudatusele 2009. aasta 1. juulist pidanuks üldplaneeringut muutev detailplaneering olema avalikult väljapandud 4 nädalat. Tegelikult tehti seda ainult 2 nädalat. Seaduse rikkumine kohustab minema asjaajamise ajas tagasi selleni, kus eksimine toimus ja alustama uue detailplaneeringu väljakuulutamisega ajalehes Pärnu Postimees. Nädal pärast teate avaldamist saab panna detailplaneeringu avalikult välja. Nüüd tuleb seda hoida üleval 4 nädalat, mille kestel on taas võimalik esitada vastuväiteid. Väljapaneku lõppemise järel korraldatakse uus vastuväidete arutelu ja alles siis võib loota detailplaneeringu tulemuste läbivaatamisele maavalitsuses. Kuna suvi toob vahele töötajate puhkused, siis peaks tõenäoliselt Sinijõe hooldekodu detailplaneeringu teema maavalitsuses arutlusele tulema kusagil augustikuu teisel poolel.

Reimo Pool vastab küsimustele Sinijõe teemal

June 6th, 2011
3. juunil toimus Sindi Linnavalitsuses Sinijõe hooldekodu detailplaneeringu väljapanekul esitatud vastuväidete arutlus. Arutelu käigus selgus, et kaks linnakodanikku polnud vajalikul määral end kurssi viinud koostamisel oleva Sindi linna arengukavaga, valimisliidu Uuenev Sindi suuniste, Keskerakonna kavatsuste ja ka hooldekodu rajamist ettevalmistavate dokumenteeritud üksikasjadega. Samal ajal ei näidanud vastuväite esitajad üles ka omapoolset initsiatiivi, et saada täiendavat vajalikku informatsiooni arutelu käigus. Vastupidiselt Domino OI OÜ arendajate valmisolekule kõike põhjalikumalt selgitada, keeldusid Aleksander Kask ja Mihkel Raju põhjalikumast dokumentide- ja arvudepõhisest dialoogist. Sellepärast tuleb pidada kohaseks anda Domino juhatuse liikmele Raimo Poolile täiendav võimalus oma arvamuste ja seisukohtade avaldamiseks.
Kui suure ootamatusega Mihkel Raju ja Aleksander Kask teid üllatasid?
Raimo Pool vaatab, mida Uuenev Sindi enne kohalikeomavalitsuste valimisi kihutuskõnedes pajatas
Raimo Pool: Oleme hooldekodu rajamise mõtetega tegelenud umbkaudu viis aastat. Sindi linnamajas saadi esimest korda meie plaanist teada 2009. a septembris ja kuskil järgmise aasta veebruaris oli meil olemas eskiisprojekt, mida me tutvustasime linnavalitsusele. Aasta ja ca 9 kuud andnuks kahele vastuväidete esitajale võimaluse selgelt oma seisukohti meile tutvustada juba palju varem nii, et need poleks ilmsiks tulnud alles detailplaneeringu tutvustamise viimastel päevadel. Pealegi pole väitlejad lihtsad tavakodanikud, kelle puhul oleks mõistetav pikaldane arutlemine ja asjadest arusaamise lünklik taiplikus. Mihkel Raju on linnavalitsuse liige eelkõige arengu küsimustes, mis eeldaks head asjatundlikkust kõigis arendusalastes küsimustes. Aleksander Kask peaks samuti Sindi Linnavolikogu esimehena suutma hoida end peamiste üksikasjadega hästi kursis. Vaatamata nende isikute oletatavale heale informeeritusele pole ma nimetatud aja kestel kuulnud mitte ühtegi vastuväidet – kuigi olen Domino kavatsusi tutvustanud linnavalitsusele, sama teinud rahvakoosoleku kokku kutsumisega ja Wöhrmanni puiestee spetsiaalselt hooldekodule avatud rubriigis kirjutamisega. Siiamaani ma ei ole kuulnud otsest vastuseisu, nagu nüüd siis lõpuks viimasel päeval välja tuli. Linnavalitsuse liige Mihkel Raju oleks võinud ammu meid vestlusele kutsuda ja selgitada oma vastuseisu põhjuseid.
Kordaks veelkord enim kõlama jäänud vastuväiteid
Raimo Pool: Asukoht ja maht ei meeldi, kuigi need määratlused on juba ammu linnavalitsuses olemas olnud. Linnavolikogu esimees ja linnavalitsuse liige ei ole siiamaani andnud märku, et neile see ei meeldi ja nüüd kui meie oleme ära teinud küllaltki suured kulutused, hakkavad nemad suud lahti tegema. Ega me ei ostnud hoonet enne, kui olime linnavalitsuselt saanud heakskiidu ja teadmise, et neile see plaan meeldib. Äri on muidugi risk ja meil tulebki arvestada riskidega, siiski peame ka äris arvestama mõistlike riskidega. Ei saa ju lasta minna lihtsalt niimoodi, et ostame miljoniga maja ja paneme projekteerimise ning detailplaneeringute alla teised küllaltki suured summad, rääkimata oma töödest ja tegemistest, et siis ühel hetkel paari inimese suvalisel tahtel jätta lihtsalt kõik sinna paika.
Olete solvunud ja pahased linnavalitsuse liikme ja volikogu esimehe peale, aga nad esindavad antud juhul linnakodanike, mitte linnavalitsuse ja volikogu seisukohti.
Raimo Pool: Kuigi mõlemad räägivad, et on eraisikud, oleksid nad võinud rohkem süveneda kättesaadavatesse dokumentidesse. Kui tehakse imestunud silmad ja avastatakse, et pool aastat on olnud linnavalitsuses kasutada olulised dokumendid, mille olemasolust puudus neil vähimgi aimdus, siis tekitab see küll väga imeliku küsitavuse sellest, millega linnavalitsuses üldse tegeletakse. Millega tegeleb linnavalitsuse liige kui ta pole niigi palju suutnud, et asi, mis talle tegelikult huvi pakub, isegi neis küsimustes pole ta viitsinud endale selgust luua?
Võibolla peatuksime uuesti konkreetsete peamiste vastuväidete juures?
Raimo Pool: Mihkel Raju põhilised vastuväited on müra ja hais. Neis asjus võttis ta idee tasandil sõna ja me arvestasime tema seisukohtadega, kuigi leidsime, et see ei ole vajalik. Kuna seal polnud idee püstitamise ajal müra ja haisu, ega ole seda praegugi, siis oleks loogilisem järjestus selline, et pärast hooldekodu rajamist arvestaks linnavalitsus tööstusliku tegevuse lubamisel väljakujunenud oludega. Ma ei saa ehku peale rajatud oletustel põhinevaid planeeringuid teha arvestusega, et kui sinna müra- ja haisurikas tööstus peaks kunagi tulema ja kuidas ma siis selle vastu juba praegu peaksin end kaitsma. Loogilisem oleks läheneda probleemile selliselt, et tulevikus tuleb tööstusel arvestada uue keskkonnaga, aga mitte vastupidi. Võibolla seda ei tulegi, ma ei saa tegeleda võibolla asjadega. Ja siiski ma arvestasin Mihkel Raju ettepanekutega. Võtsime arvesse sellepärast, et tema muretseb ja viisime planeeringusse sisse müratõkke seina ning kolmekordsed aknad – see on kõik, mida saab ehituslikult ette võtta.
Aga kui linnakodanikul on ikkagi mure tuleviku pärast?
Raimo Pool: Mulle jääb üldse selgusetuks mille pärast ta muretseb. Kui Mihkel Raju muretseb müra ja haisu pärast, siis see annab alust arvata, et linnavalitsuse liige muretseb ise enda tegevuse pärast. Müra ja haisu suurenemise või selle tõkestamise üle otsustamisel saab oma toetava või vastuseisva sõna öelda linnavalitsuse liige, kellest paljugi oleneb edasine linna arengu suundumus. Juba praegu häirivad teda üksikud pisikesed kolksud ettevõtte territooriumi. Kuidas ta siis lubab mingi suurettevõtte toomist sinna, mis võib hakata tootma palju suuremat keskkonnareostust?
Võibolla pole te ise piisavalt hästi tutvunud Sindi linna arengukavaga ja kunagisel tööstuse alal soovitaksegi kesklinna piirkonnas näha tulevikus suurtööstuse kontsentreerumist ning ollakse selle nimel valmis lõivu maksma keskkonnaseisundi halvenemise osas?
Raimo Pool: Olen uurinud, mida Sindi linn koos linnavalitsuse liikme härra Mihkel Rajuga on valmivasse arengukavasse sisse kirjutanud, kuna ta ise viibis kindlasti nende arutluste juures. Arengukavaga tutvudes leian ma sõnastuse, mis räägib ettevõtluse arendamise toetamisest ja keskkonasõbralikust ettevõtlusest. Kas keskkonnasõbralikkus tähendab Mihkel Raju tõlgendusel müra ja haisu suurendamist? Teises punktis räägitakse turismi sihtkoha arendamise toetamisest ja nimetatakse eelkõige Wöhrmanni puiestee maju, vanu vabriku hooneid, kellatorni, muuseumit ja Pärnu jõge. Jutt käib justkui turismialade laiendamisest. Mina loen Sindi tuleviku arengukavast kuni aastani 2020 keskkonnasõbraliku ettevõtluse loomisest ja põhimõtteliselt meie alal asubki kõne all olev vana vabrik, Wöhrmanni puiestee ja Pärnu jõe piirkond, kus soovitakse vältida suurt müra ja haisu tekitavat tööstust.
Igalt poolt arengukavast lugedes on olulisel kohal majandusettevõtluses keskkonnariskide maandamine, ehk kõrgete keskkonnariskide vältimine linna territooriumil. Kõikjal arengukavas ainult rõhutatakse üht ja sama, et vältida kõrgeid ettevõtluse riske linna territooriumil. Rõhutan, et jutt on linna territooriumist, järelikult peaks kesklinna territoorium olema veel eriliselt esile tõstetud selle koha pealt.
Võibolla on siis küsimus selles, et võimukoaolitsioonis suuremat mõjujõudu omava valimisliidu Uuenev Sindi arvamused lähevad lahku üldisest arengukomisjoni koostatud kontseptsioonist ja tegemist on sisemise lahkheliga, mille tulemusena Domino arendajad peavad taluma nende omavahelisi lahknevusi?
Raimo Pool: Võtame Uueneva Sindi valimislubadused ette ja loeme, mida nemad arvavad. Nad ütlevad, et teevad koostööd vabriku omanikega nende hoonete korrastamiseks ja kaasaegse linna keskuse rajamiseks. Kui kaasaegses linnakeskuses peetakse silmas müra ja haisu tekitavat tööstust, siis me oleme kaasaegse linnakeskuse osas ikka väga erineval arvamusel Uueneva Sindiga. Kui Mihkel Raju ühtpidi kinnitabki, et tema ei kuulu Uueneva Sindi hulka, siis nende valimiseelses propaganda lehes on ka tema enda kirjutatud artikkel, milles väidab, et toetab kõiki Uueneva Sindi ideid täielikult.
Räägiks ka hoone sobivusest miljööväärtuslikus piirkonnas asjatundjate seisukohalt?
Raimo Pool: Tema poolne vastuväide, nagu poleks uuringut maja sobivuse kohta miljööväärtuslikul alal, on Mihkel Raju enda tekitatud pseudoprobleem, millega ta võiks iseseisvalt tegeleda, sest enne küsimuse esitamist jättis ta kodutöö tegemata. Detailplaneeringu arutelul selgitati talle, et on olemas dokument, mis koostati Anni Noole poolt Anne Strati Projektibüroos. Selles on olemas täielik uuring hoone sobivuse kohta. See on esitatud muinsuskaitsele ja muinsuskaitselt saadud ka vajalik kooskõlastus. Mihkel Raju väitis isegi nii absurdset asja, nagu puuduks kooskõlastus, kuigi kõik numbrid ja viited digitaalsele kooskõlastusele olid täiesti olemas. See on järjekordne näide sellest, et tegelikult pole linnakodanikuna esinev linnavalitsuse liige vaevunud kõige vähemalgi määral detailplaneeringu üksikasjadega tutvuma. Tegemist on sulaselge jonni ajamisega, millel puudub igasugune mõistlik argumenteeriv väitluse võimalus, sest inimene lihtsalt ei soovi mingil mulle teadmata asjaolul meie arendusega kaasa tulla.
See on juba varjatud süüdistus linnakodaniku ja linnavalitsuse liikme aadressil?
Raimo Pool: Tavakodaniku puhul oleks mõistmatused mõistetavad, aga linnavalitsuse liikme puhul mitte. Loogiline järeldus saab olla üksnes asja venitamine, sest linnavalitsuse liikmena peaks ta ju teadma, mis nüüd edasi juhtub. Kui tema jääb vastuväidete juurde, liigub see edasi maavalitsusse. Kui volikogu on keskkonnakaitse kooskõlastuse mahahääletanud ja maavalitsus seda omalt poolt kinnitanud, siis on ju täiesti ebareaalne loota, et maavalitsusse tagasi saatmise korral otsustaks maavanem teisiti ning hakkaks ka keskkonna hinnangut nõudma. Kuna Raju seda kõike ilmselt teab, siis saab asjal olla ainult üks eesmärk: venitamine. Miks ta seda teeb, ei oska ma tõesti öelda.
Kas selle taga võiksid olla tema enda ärilised huvid, kuivõrd ta vastuväite kolmandas punktis tundis huvi arendaja poolsete müügitingimuste kohta ja küsis kas hind võib osutuda mõnele potensiaalsele ostjale mittesobivaks. Vastuväite seisukohalt on küsimuse asetus ääretult kummaline?
Raimo Pool: Sellele mina vastata ei saa. Linna pealt olen kuulnud jutte, et tal on seal ärilisi huvisid. Kuuldusi ei saa ma kommenteerida ja jään faktidele põhineva juurde. Minul endal on tõesti jäänud mulje, et tegemist on kas ärihuvide või mingi muu tema poolse huviga selle objekti vastu. Ma ei oska seda praegu kommenteerida ja vaevalt ta isegi seda välja ütleks, kui selliselt küsida. Raske on midagi arvata.
Mida tahaksite öelda hooldekodu ülalpidamiselt saadava suure kasumlikuse kohta?
Raimo Pool: See ei puuduta Mihkel Raju vastuväiteid, aga ma olen pidevalt rõhutanud, et tegemist ei ole kasumit tootva ettevõtmisega. Kui ma tahtnuks kasumit teenida, oleksin ma teinud ükskõik mida. Praegu toetatakse Euroopa Liidu abiprogrammidega eksporti ja ma oleks võinud teha mingi eksportiva firma, aga on ka väga palju muid võimalusi. Praeguses Eesti Vabariigis toetatakse üldse väga vähe sotsiaalvaldkonda. Kõik eurotoetused on suunatud suurelt jaolt ekspordi edendamisele. Eelistatult toetatakse lisaväärtuseid tootvaid ettevõtteid. Ärge arvake, et ma teeniks mingisugust kasumit pensionäride pealt, kelle pension on niigi väike. Võtame näiteks Tammiste hooldekodu, kus koha tasu algab 8000-st kroonist, st. mingi 500 euro ringis algab koha maksumus ja see hooldekodu kuulub Pärnu linnale. Kas siis tõesti Pärnu linn teenib kasumit oma hoolealuste pealt. Minu teada ei tohiks kohalik omavalitsus kasumit teenida selliste asjade pealt. Varem olen ma põhjalikult selgitanud äriplaani olemust ja millest kujunevad hinnad või mis on kulud. Ma saan aru, kui ei olda asjaga kursis, siis tundub ka endale palju küsitavana. Räägime siiski kroonides, kuna ma ei ole veel väga eurodes harjunud arvestama. Äriplaangi on koostatud algselt kroonides. Kui saadakse neli- kuni viistuhat krooni pensioni, siis loomulikult inimene mõtleb, kuidas ta suudab maksta kaheksatuhat, aga nii need asjad on ja muul moel pole mõeldav. Ma ei saa öelda hooldajale, et tule tee 12-tunnise vahetuse ja ma maksan miinimumpalka. Ma ei leia sellisele ametile inimest või kui leiangi, siis see inimene ei hooliks nendest vanuritest. Tegemist on eraettevõttega ja kedagi ei saa siia vägisi tuua. See on inimese vaba tahe. Kui ta on nõus seda hinda maksma siis ta tuleb ja kui ei , siis ta ei tule. Ja me ei plaani kallimat, kui see on teistes sama laadi asutustes väljakujunenud.
Talutava hinna kujundamine oleneb ka suuresti hoone suurusest ja hoolealuste arvust, mille vastu Aleksander Kask väga kangekaelselt seisab.
Raimo Pool: Sai seletatud, miks ta nii suur tuleb, aga sain aru, et ei taheta tuua sisse inimesi ümberkaudsetest kohalikest omavalitsustest. Arengukavast loen ma välja, et omavalitsuste partnerluses eraettevõtete ja mittetulundusühingutega teeb linnavalitsus naaberomavalitsustega koostööd. Kas partnerlus omavalitsustega tähendab seda, et kusagil mujal on hooldekodu ja meie viime vanurid sinna? Samas asume ise heas lootuses, et keegi ei teeks hooldekodu Sinti ja keegi ei tooks oma hoolealuseid siia. Mina näen koostööd selles, et me ei saada lapsi ja vanureid üksnes teistesse omavalitsustesse, vaid selles, et ka meil on siit midagi vastu pakkuda ja ka teised omavalitsused saavad Sindi peale loota mõnes asjas.
Kui ma proovisin seletada, siis ei soovitud kaasa mõelda, vaid jäädi lihtsalt oma seisukoha juurde ilma, et nad kumbki oleks proovind aru saada, millest arutelu koosneb.
Teine juhatuse liige, Piret Pool on silma torganud aktiivse osalemisega vabatahtlikuna ühiskondlikus tegevuses. Kas midagi oleks võimalik ka vabatahtlike kaasamisega hooldekodus ära teha?
Raimo Pool: Me teeme väga suurt koostööd vabatahtlikega. Oleme plaaninud siia kaasata palju heategevust.
Te ei pea sellele küsimusele vastama, kuna minu nägemuses ei puuduta ehitusliku kalkulatsiooni koostamine teistesse isikutesse, millise meetodi ja missuguseid äriskeeme kasutades see rajatis valmib. Aga kui te siiski soovite uudistajate uudishimu rahuldada, siis annaksin ka selle võimaluse.
Raimo Pool: Rahvakoosolekul ma tõesti pakkusin ühe summa välja ja ma ei tahaks hakata rääkima uuest summast, et selgitada kuidas need kalkulatsioonid tehakse. Kalkulatsioonide taga on väga suured arvutused ja selles töös ei osale ainult mina üksinda. Otsustajate ringi kuuluvad pank, investor ja kõiksugused asutused. Te saate aru, et siin üksi minu arvutustest ei piisa, sest minu raha on väga marginaalne. Põhilise raha paneb pank, teise mingisuguse osa toob juurde investor ja oleks väga naiivne arvata, et praeguses majanduslikus situatsioonis tehakse kergekäelisi otsuseid. Pangad ja investorid on ikka väga ärevil ja otsivad üksnes selliseid projekte, mis raha ei kaotaks. Pangast raha saamiseks jaatava vastuse saamine võttis aega üle aasta ja sellesse töösse olid kaasatud analüütikud ja teised omaala asjatundjad. Kui keegi tahab arvata, et mina siin üksinda oma arvutustega saaksin midagi otsustada, siis see on küll vale arusaam.
Koosolekul väljakäidud summa on praeguseks suurenenud, aga mitte sellepärast, et mul oleksid algsed arvutused väga ekslikud olnud. Ettevõtmine kallineb asjaajamise venimise tõttu, masu on läbi saamas, materjalide ja ehitusmaksumus tõuseb, projekt on täienduste tõttu läinud kallimaks.
Kas on olemas oht, et Sindi linn võib taganeda arengukavasse kirjutatud Pärnu mnt 26 hoone sihtotstarbe nimetamisest?
Raimo Pool: Sindi linn on juba oma arengukavasse sisse kirjutanud hooldekodu rajamise Pärnu mnt 26 hoonesse aastatel 2012-2015. Kui nüüd mõningad inimesed ütlevad, et nad ei soovi ega taha seda sinna, siis peaks Sindi linn tõepoolest taganema oma tegevuskavast. Kõige huvitavam on see, et arengukava koostamise juures osales ka Mihkel Raju. Järjekordselt ei saa aru, miks enda suundumuste vastu seistakse?
Kui ma 2009. aastal oma ettepanekuga linnavalitsuse poole pöördusin, olin sinisilmses usus, et eraettevõtjale tullakse igakülgse toetusega appi, kuna soovitakse võimalikult kiiresti asendada räämas tondiloss linna ilmet parandava nägusa hoonega. Kahjuks ei osanud ma praegu kogetavat tagurlikku hoiakut ette kujutada. Nüüd ei jää muud üle, kui taganemata minna seatud eesmärgi teostamiseni välja.

Sinijõe hooldekeskusele on kaks vastast

June 3rd, 2011
9.-23. maini toimus Sinijõe hooldekeskuse detailplaneeringu avalik väljapanek. Täna toimus Sindi linnamajas vastuväidete arutelu.
Aleksander Kask ja Mihkel Raju kuulavad Margit Kõrtsi selgitusi detailplaneeringu kohta
Vastuväited esitasid Pikk 60 elanik Mihkel Raju ja Kooli 2B elanik Aleksander Kask, kellest esimene on ühtlasi Sindi Linnavalitsuse liige ja teine Sindi Linnavolikogu esimees.
Arutelu käigus pidi Arhitektuuribüroo Margit Kõrts OÜ arhitekt Margit Kõrts selgitama väitlejatele, et antud juhul pole tegemist projekti, vaid planeeringu aruteluga. Nende mõisteliselt oluliselt erinevate menetluste selgitamise järel loobus Mihkel Raju kahest varem esitatud vastuväitest. Muuhulgas huvitus Mihkel Raju arendaja rahalisest võimekusest. Siiski jäi ta kahe esimese vastuväite juurde. Kõigepealt leidis väitleja, et puudub hinnang kavandatava asutuse ja hoone sobivuse kohta Sindi kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas.
Sindi Linnavalitsuse maakorraldaja Natalia Akerberg juhtis mõlema väitleja tähelepanu vastavaid dokumente sisaldavale kaustale, millega tutvumine annab küsijatele ammendavad vastused. Need dokumendid on olnud juba ligemale pool aastat kättesaadavad ja nendega võis tutvuda ka detailplaneeringu tutvustamise perioodil. Kohapeal selgus, et nii Mihkel Raju kui ka Aleksander Kask polnud eelnevalt vajaliku teabe omandamiseks neid kasutanud, ega olnud üldsegi teadlik niisuguste materjalide olemasolust. Hoone sobivuse kohta on teinud uurimusliku selgitava töö Anni Nool Anne Strati Projektibüroost. Mihkel Raju polnud teadlik ka sellest, et Sindi Linnavalitsus on oma toetuse hooldekodu rajamiseks andnud juba 2009. aasta septembris ja nõudis firma Domino OI OÜ esindajailt vastavat kirjalikku dokumenti.
Heidi Vellendi kinnitusel pole muuseumis mingit müra kuulda
Teisena jäi Mihkel Raju endiselt oma vastuväite juurde selles, et puudub hinnang kõrvalasuva tööstuspiirkonna võimalikest mõjudest ja sobivusest vanurite suhtes. Domino juhatuse liige Reimo Pool ei olnud taolise lähenemisviisiga rahul. Läheduses asuvates suurtes paneelmajades elavad erinevas eas inimesed, keda linnavalitsus peaks samuti kaitsma Mihkel Raju poolt kardetavate mõjurite võimaliku tekke eest tulevikus. Vanurite elu häirivate peamiste mõjuritena nimetas ta müra, haisu ja töötamist kolmes vahetuses, mida praegu ei ole. Nimetatud mõjurite olematust kinnitasid lähedal elav Jaan Muri ja Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend. Reimo Pool ütles, et pole võimalik praegu uurida seda, mida pole ja tulevikus peaks linnavalitsus suutma ära hoida elukeskkonda halvendavad mõjutegurid.
Veel tõi Mihkel Raju näite Vändrast, kus olevat hooldekodu viidud keskusest väljapoole seepärast, et vanureid olevat mõnitatud ja loobitud kividega. Ta kartis, et sama asi võib ka Sindis korduda.
Reimo Pool tutvustab kohalike valimiste eelset keskerakonna ajalehte, mida Aleksander Kask omaks ei soovi võtta ja ütleb, et enne valimisi võib rääkida mida iganes
Aleksander Kask kinnitas, et Sindile on vaja hooldekodu, aga mitte nii suures mahus ja mitte selles asupaigas. Reimo Pool luges seepeale 2009. aastal ilmunud Keskerakonna ajalehest Muutuste Aeg Sindis Kaire Kanguri poolt kirjutatud artiklit „Aeg on Sindit muuta“, mille päises on tekst: „Elu Sindis on ilus. Aga niipea kui puutume kokku mõne raskema murega, hakkab pea pöörlema.“ Selles kirjutab Kaire Kangur, et peaaegu kolmveerand Sindi elanikest on vanurid. „Kui vanainimene haigestub, miks peaksime oma Sindi eakaid saatma näiteks Vändra või Pärnu-Jaagupi hooldekodudesse? Miks ei võiks Sindis olla oma hooldekodu“. Ta paneb ette, et see koht võiks olla näiteks endine kutsekool, millest täna räägitaksegi.
Alguses vaidles Aleksander Kask vastu, et loetud tekst ei saa olla Keskerakonna lehes ja Muutuste Aeg Sindis polevatki tema partei väljaanne. Hiljem ta siiski tunnistas selle lehe omaks, kuid lisas, et enne valimisi võib igaüks rääkida mida tahab.
Margit Kõrts tutvustab linnavalitsuse liikmele linnavalitsuses vabalt kättesaadavaid dokumente, millest Mihkel Raju kuuleb esimest korda
Aleksander Kask leidis, et hooldekodu peab asuma kusagil linna äärealal, sest vanurid käivad liiga palju jalutamas. „See on ikkagi linnapark,“ rõhutas volikogu esimees, kelle arvates pole nii suur eakate inimeste kontsentratsioon ühes piirkonnas tervitatav. Poodi tuleb minna üle liiklustiheda Pärnu maantee, mis on neile väga ohtlik. Reimo Pool leidis vastupidiselt, et eakad peavadki keskuse piirkonnas saama elada, et klubilised tegevused, raamatukogu, seltsimaja ja muu seesugune oleks võimalikult käepärast. Kohalviibinud Merle Rallmann leidis, et mööda väljaarendatavat valgustatud kallasrada saavad eakad inimesed jalutada ilma maanteed ületamata väga kaugele lauluväljakule ja kuni uue kalmistuni ning sealt veel edasigi. Teisele poole jääb seltsimaja.
Reimo Pool soovis tutvustada ka hooldekodu optimaalse suuruse majanduslikku põhjendatust arvude keeles, mille vastu Aleksander Kask huvi üles ei näidanud. Ta ütles, et pole selleks aega ega tahtmist ja jääb oma seisukohtade juurde, ilma ühtegi väitlust arendavat argumenti esitamata.
Järgnevalt vaadatakse vastuväidete põhjendatus läbi Pärnu Maavalitsuses, kus antakse hinnang nende mõttekusele.

Sinijõe hooldekeskus

May 29th, 2011

Pärnu mnt 26 hoone ehituse algust lubav asjaajamine võiks arendajate arvates toimuda kiiremini
Sinijõe hooldekeskus on Sindis, Pärnu mnt 26 hoone kohale kavandatav vanurite kodu. Domino OI OÜ juhatuse liige Piret Pool ütles, et ametlikult registreeritud nimevalikul sai kaalukeeleks Marko Šorini tehtud uurimus Sindi linna nimevahetuseks pakutud erinevatest variantidest. Ajalehest Sindi Sõnumid loetud nimekujund hakkas omanikele sedavõrd meeldima, et otsustatigi tulevasele kodule panna nimeks Sinijõe hooldekeskus.
Kuna esialgsete kavade kohaselt lootsid Domino juhatuse liikmed Piret ja Reimo Pool ehitusega alustada juba käesoleva aasta kevadel, siis püüdsin saada hetkeseisu kohta lähemat selgust.
Reimo Pool nimetas peamise ehituse alguse venimise põhjusena bürokraatiat, millest Sindi Linnavalitsus hoiab eeskujuliku täpsusega kinni ja liigub juriidiliselt korrektsel teosammul edasi. Selleks, et vajalike kooskõlastuste käiku natukenegi kiirendada, otsustas Domino võtta linnaga sõlmitud lepingu Sindi Linnavalitsuse poolsed kohustused enda kanda. Tegemist on detailplaneeringu koostamise ning rahastamise kohta käiva lepinguga, mis sõlmiti linnavalitsuse ja Domino vahel 2010. aasta 24. septembril.
Selguse mõttes olgu esitatud linnavalitsuse poolsete kohustuste loetelu, mille täitmisel Domino vabatahtlikult oma abikäe ulatas: tellima projekteerijalt detailplaneeringu koostamise ja kooskõlastama detailplaneeringu projekti seaduses ettenähtud viisil (Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Tervisekaitseamet, Maa-amet, OÜ Jaotusvõrk, OÜ Sindi Vesi, OÜ Tarbegaas ning Elion AS).

Piret Pooli sõnul on Sindi Linnavalitsuse loal tänavatelt kogutud pinnas veetud ilma omanikuga kooskõlastamata kinnistu territooriumile, mis lubati poolteist kuud tagasi kahe nädala jooksul ära koristada. Nüüd on lubadusest möödas kaks kuud.
Käesoleval kuul jõuti asjaajamises sinnamaale, et ajavahemikul 9.-23. maini toimus detailplaneeringu avalik väljapanek ja tähtaegselt esitati kaks vastuväidet. Ühe vastuväite koostas Sindi Linnavalitsuse liige Mihkel Raju. 19. mail koostatud kirjas on ta vastu detailplaneeringu kinnitamisele seni kuni puudub selgus neljas küsimuses. Kõigepealt väidab Mihkel Raju, nagu poleks olemas hinnangut antud mahuga hoonekompleksi sobivuse kohta Sindi kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas. Reimo Pool ei saa taolisest küsimuse püstitusest aru, sest muinsuskaitse on oma heakskiitva hinnangu andnud, mis ei tohiks linnavalitsuse liikmele olla teadmata.
Teisena leiab väitleja, et puudub hinnang kõrvalasuva tööstuspiirkonna võimalikest mõjudest
vanuritele. Mõjuritena nimetatakse müra, haisu, töötamist kolmes vahetuses jne. Reimo Pooli sõnul on selle kõigega arvestatud juhuks, kui midagi taolist läheduses asuvas ettevõttes peaks hakkama juhtuma. Kuigi praegu midagi sellist pole täheldatud, on ikkagi projekteerimisel arvestatud ennetavate meetmetega ja ehitatakse nii müratõkke vahesein kui ka kolmekordse klaasiga aknad.
Samas avaldasid juhatuse liikmed imetlust, et linnavalitsuse liige kardab tulevikus tööstuse halvendava mõju suurenemist Sindi kesklinnale, kus asuvad suured korterelamud. Kõikjal teistes linnades püütakse tootmist linna südamest kaugemale viia või tööstuse halba mõju keskkonnale vähendada. Sindis on nägemus Domino ütluste põhjal risti vastupidine ja justnagu prognoositakse ettekavatsetult piirkonna elukvaliteedi halvendamist, pealegi asuvad mitmel pool mujal taolised hooldekodud just kesklinna piirkondades.
Järgnevalt tunneb Mihkel Raju muret, kuidas leiab lahenduse hoone teenindamine sel juhul. kui planeeringu alla jäävat kõrvalkrunti ei ole võimalik arendajal riigilt osta. Seejuures tunneb küsija millegipärast huvi sellegi vastu, kas arendaja müüb kinnistu mõnele teisele või osutub hind potensiaalsele ostjale mittesobivaks. Küsimuse viimase poole osas on Domino juhatus hämmeldunud, et linnavolikogu liige tunneb arenduse käigus huvi selle vastu, millised oleksid tulevikus võimalikud ostu-müügi tehingud. Omanike seisukohalt on äriprojekti ebaõnnestumine nende endi risk, mis ei saa praegusel juhul puudutada kedagi kõrvalseisjaist. Samas kinnitas Reimo Pool, et Maaamet on kooskõlastanud detailplaneeringu projekti. Uue detailplaneeringu tulemusena muutuvad ka naaberkrundi piirid, millega saab Sindi Muuseum kuuri tagust maad juurde kuni elektrikapini. Väljapoole Domino huvipiirkonda jääva mõõdistuse kulud võinuks kanda Sindi linn, kuid omanik oli taas valmis vastutulekuks ja tasub ka temasse mitte puutuvad kulutused.
Neljas küsimus puudutab hädaolukorda. Suurimate ohtudena näeb Mihkel Raju tulekahju puhkemist ja maavärina võimalikkust ning tunneb muret, kuidas neil juhtudel lahendatakse vanurite päästmine kolmekordsest hoonest. Reimo Pool usub, et Päästeamet on siiski selles küsimuses linnavalitsuse liikme hinnangust kompetentsem, kui julges anda projektile kooskõlastuse.

"Väljaspool maja omavolitseb linnavalitsus, hoones sees laamendavad noorukid," osundab Piret Pool lõhutud aknale.
20. mail esitas linnavalitsusele oma seisukohad ka Sindi Linnavolikogu esimees Aleksander Kask, kes tõstatas esimese küsimusena hooldekeskuse vajalikkuse ja andis samas enda küsimusele ka jaatava vastuse. Samas seadis ta kahtluse alla väljapakutava mahu suuruse ja soovis pigem ühekordset maja. Hoone mahtu kommenteeris Reimo Pool 10. mail toimunud seminaril „Hooldekodu, hooldusravide hetkeseis, arengud“ kuuldud seisukohaga, millest kõneles maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster. Hooldekodu peab normaalse funktsioneerimise seisukohalt olema vähemalt 60 kohaga. Sinijõe hooldekodusse on projekteeritud 76 kohta, millele lisandub 20 õendus-hooldus kohta. Varem kavandatud kohtade arvu vähendamise arvelt tahetakse suurendada ühiskasutuses olevate pindade suurust.
Aleksander Kask väljendas kahtlust ka hoone sobivuse osas antud piirkonnas.
Sotsiaalkomisjon on hooldekodule oma toetuse andnud. Eelmise aasta 5. mail sotsiaalkomisjoni ees esinenud linnavalitsuse sotsiaalnõunik Viktooria Hrabrova ütles Reimo Pooli sõnul, et praegu Sindist ühtegi hoolekodusse mineku sooviavaldust pole ja uue hoone valmides ei hakka Sindi neid inimesi kodulinna tagasi tooma. Samas on siiski olemas Sindi Linnavalitsuse toetuskiri, mis koostati 2009. aasta septembris.
Järgmine detailplaneeringu avalik arutelu toimub käesoleva nädala reedel, 3. juunil, algusega kell 13.00 abilinnapea Marko Šorini töökabinetis. Volikogu istung peetakse juba 16. juunil ja Domino omanikud pole kindlad, kas uute vastuväidete esitamise korral jõuab planeering volikogule kinnitamiseks. Juhul, kui seda ei kinnitata, võib toiming edasi nihkuda septembrisse, sest volikogu on tavaliselt juulis ja augustis puhanud, muretsevad arendajad. Seega võiks ehitusloale loota septembri lõpus või oktoobri alguses. Ehituse alustamine sügisel või talveperioodil muudab ehituse maksumust oluliselt kallimaks. Lähiajal võib hakata ka investorite kannatus katkema, kuna raha on deponeeritud ja sellisel viisil see mingit kasumit ei tooda

Toimeabist perekeskuse loomiseni

January 29th, 2011
Täna ja homme jagatakse kella 10.00-st kuni 15.00-ni Sindis, Pärnu mnt 26 hoones (muuseumi kõrval olev maja) kasutatud riideid kõigile soovijatele täiesti tasuta.
Kohtumised Urmas Elmiga toimuvad alati väga siira ja südamliku naeratuse saatel
Toimeabi osutab Urmas Elmi ja tema tegevust toetab Domino OI OÜ, kes andis võimaluse riideid ladustada ning jagada oma majas, kus peatselt loodetakse alustada kavandatava eakate hooldekodu ehitustöödega. Domino juhatuse liige Piret Pool on ka ise juba mitmeid päevi humanitaarabi ettevalmistavate tegemistega hõivatud olnud. Veel on abiks Sindi Linnavolikogu liige Liia Oras ja mitmed teised tublid inimesed, kes soovivad tagasihoidlikult end tutvustamata jätta.
Küsisin Urmas Elmilt, kas heatahte tegevus on tingitud mõnest isiklikust raskest elukatsumusest või ongi taoline tegevus saanud lihtsalt tema elustiiliks? „Minu elustiil on inimesi aidata,“ vastas Elmi, kes eelmise aasta novembris sulges Sindis kasutatud rõivaste äri. „Kuigi ma töökohustuste tõttu olen sunnitud kodulinnast eemal viibima, olen ma sellegipoolest südamega Sindis,“ rääkis Soomes komandeeringus töötav mees ajutise loomuga perioodist oma elus ja soovist välismaalt naaseda uute kogemuste ning suhete võrra rikkamana. Tagasi tulles soovib ta jätkata sellega, mis on juba mõnda aega mõtteis idanenud ja uute võimaluste avanedes viia teoks ammuse kavatsuse. Nii ei ole varem kõneldud ideed kuhugile kadunud. Elmi ütles, et ükski mõte pole maha maetud ja allaandmise mõtteid pole ta iialgi mõlgutanud. Jutt käib perekeskuse loomisest

Tutvustati loodava Sindi hooldekodu lähteseisukohti

October 20th, 2010
20. oktoobril tutvustati Sindi linnamajas Domino OI OÜ poolt kavandatava eakate hooldekodu projekteerimise ideestaadiumi lähteseisukohti, mille tellijaks oli Sindi linnavalitsus ja töö teostaja OÜ Arhitektuuribüroo Margit Kõrts.
piret-ja-reimo-pool-lahevad-detailplaneeringu-tutvustamisele-sindi-linnavalitsusse
Piret ja Reimo Pool lähevad Sindi Linnavalitsusse detailplaneeringu tutvustamisele
Kogu planeeritava ala suurus on 0,8 ha, mis piirneb põhjast kahe kinnistuga Pärnu maanteel, lõunast ja idast Pärnu maantee äärse pargiga ning lääne serva jääva Wöhrmanni puiesteel oleva elamuga. Planeeringu alal paikneb ka muinsuskaitsealune mälestis, kus praegu asub muuseum.
Planeeritaval alal on vee- ja kanalisatsioonivarustus, elektri- ja sideliinid ning gaasitrass.
Ca 2000 m2 suurusel kinnistul paiknev Pärnu mnt 26 hoone on algselt ehitatud koolimajaks, mille uus omanik on Domino OI OÜ. Arendaja soovib olemasoleva kahekorruselise hoone kapitaalselt remontida ja ehitada osaliselt peale veel kolmanda korruse. Arhitekt Margit Kõrtsi nägemuses tuleb hoone liigendada mahulises mõttes nii kõrguste kui fassaadi osas. Muuseumi suunas peab hoone fassaadiline vaade madalam olema, et mõlemate hoonete visuaalne mahulisus ei näiks ülemäära erinevatena. Üldse tuleb tagada hoone hea arhitektuurne välimus, millele aitab oluliselt kaasa fassaadide liigendatus erinevate mahtudega ja tasakaalustatud proportsioonid.
Lähtuvalt hooldekodu rajamise mõttest on vältimatult vaja taotleda riigilt vaba maad, mis asub hoone taga. Riigi maa arvelt taotletavale krundile soovitakse hoolekodu elanike tarbeks rajada haljasala koos vabaaja veetmise võimalustega. Planeering näeb ette senise haljastuse maksimaalse säilitamise.
Sindi Linnavalitsus on seisukohal, et Pärnu mnt 26 kinnistule hooldekodu kavandamine on linna arengu seisukohalt olulise tähtsusega otsus ja detailplaneeringu lahend pakub avalikkusele suurt huvi. Pärast linnavalitsuse esindajatega kohtumist ütles Domino OI OÜ juhatuse liige Piret Pool, et jääb senise asjaajamise käiguga rahule. Eriti tänulik on firma juhatus abilinnapea Marko Šorinile, kelle vastutusalasse planeeringuga seonduv asjaajmine kuulub.
*
Olgu meeldetuletuseks meenutatud, et Sindi linna loodava hooldekodu idee hakkas konkreetseks tegevuseks vormuma 2009. aasta mais. Oktoobris sõlmis Domino hoone eelostumüügi lepingu ja praeguseks on Pärnu maantee pargi puude taha varjuv maja täielikult välja ostetud. Tulevase hooldekodu eskiisprojekt valmis Margit Kõrtsi arhitektuuribüroos eelmise aasta oktoobris ja detsembris anti see üle Sindi Linnavalitsusele, mis võimaldas viimasel asuda kogu temaatikat endale teadvustama. Käesoleva aasta veebruaris sai linnavalitsuse ehitusinsener firmalt nõutud eskiisasendiplaani ja paar nädalat hiljem esitas Domino avalduse detailplaneeringu algatamiseks. Avaldus koos vajalike dokumentidega suunati volikogule, kus vajalik otsus kinnitati 13. mail. Septembris sõlmiti linnavalitsuse, Domino OI OÜ ja Margit Kõrtsi vahel kolmepoolsete kohustuste leping, mille peamine eesmärk on selles, et Domino tasuks planeeringu käigus tekkivad kulutused

Algatati Sindi eakate hooldekodu detailplaneering

May 13th, 2010
Täna toimunud Sindi Linnavolikogu istungil kinnitati üksmeelselt OI Domino OÜ avalduse põhjal koostatud eelnõu otsus eakate hooldekodu detailplaneeringu algatamiseks Sindi linnas, asukohaga Pärnu mnt. 26 (Sindi Muuseumi kõrval).
aleksander-kask-tervtab-ants-lareteid-sindi-volikogu-liikmete-hulka-tuleku-puhul
Aleksander Kask tervitab Ants Lareteid Sindi volikogu liikmete hulka tuleku puhul
Sindi Linnavalitsuse ettepanekul viimasel hetkel eelnõule lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõue ei leidnud volikogu heakskiitu ja valdava häälte enamusega hääletati vastav punkt maha. Sellele hääletas vastu ainsana sotsiaalkomisjoni esimees Birjo Piiroja. Keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude välja jätmise ettepaneku tegi Mati Mettus. Arutluse käigus leiti, et linnavalitsuse esitatud seletuskirjas puudub piisavalt motiveeritud põhjendus taolise hindamise läbiviimiseks. Juristina töötav volikogu liige Ants Laretei avaldas muret, et niisugune vajalikul määral põhjendamata lisanõue võiks tuua kaasa kohtuliku vaidluse, mis oleks kahjulik ja aega viitev mõlemale osapoolele.
Ants Laretei asus Sindi volikogu liikme kohale Allar Raja asemel, kuna viimane peatas oma osalemise volikogu töös mitmel mõjuval põhjusel.

Sindis räägiti kavandatava eakate hooldekodu teemal

May 2nd, 2010
tulevane-eakate-hooldekodu2
Hoone ootab ümberehitust
Täna pealelõunal kogunes üle poolesaja inimese Pärnu mnt 26 räsitud hoone saali, et kuulda täpsemat infot eakate hooldekodu arendajailt endilt. Küsimustele vastajate poolel olid kohal OI Domino OÜ juhatuse esimees Piret Pool, juhatuse liige Reimo Pool, arhitekt Margit Kõrts ja Pärnu Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aas.
Firma omanike üldine projekti tutvustus
OI Domino OÜ on loodud 1997-al, aga ettevõtlusega alustati juba alates 1994. aastast. Eelmise aasta maist tegutsetakse aktiivselt kavatsusega rajada eakate hooldekodu, mis on mõeldud vanuritele ja invaliididele. Tegemist pole vanurite pansionaadiga. Hooldekodu lahutamatu osana kavandatakse õendushoolduse teenuse osutamist. Tegevuslitsentsi omamisel rahastab seda tegevust haigekassa. Samas hoones peaks leiduma koht ka ööpäeva ringsele päevahooldusele, mida nimetatakse eakate lasteaiaks. Projektis on selleks otstarbeks eraldatud 10 kohta. Veel planeeritakse avahooldust, mille juurde kuulub avaõendushooldus. Kogu teenuste pakett on põhiosas üle võetud Soome ja Rootsi praktikast. Eestis on ligilähedaselt samal meetodil töötav eakate hooldekodu asutatud seni vaid Tallinnas.
Eestis soovitatakse tavahoolduses ühe hooldatava kohta 0,4 töölist. Õendushoolduses on riigi poolt antud tingimusena kehtestatud 20 patsiendi kohta 16 töötajat. Äriprojekti põhiselt soovitakse kogu vajamineva personali valikul eelistada esmajärjekorras Sindi linna inimesi. Töökohti saab olema 45. Palganumbrid hakkavad olema õdedel 7-8 tuhat, hooldajatel 6 tuhande ümber, juhatajale pakutakse 15 tuhat krooni.
kohtumisel-osalejad1
Kohtumisel osalejad
Hoolduse saajad peaksid saama teenust osta kahes põhihinnas: endaga ise toimetulevate inimeste hoolduse eest võetakse 6 tuhat ja mitte toimetulevatelt 8 tuhat krooni. Hoolealune tasub 85% pensionist, ülejäänu maksaks teised pereliikmed või lähedased. Juhul kui inimene tuleb hooldekodusse arsti või sotsiaaltöötaja lähetusega, võib puuduolevat raha taotleda ka kohalikult omavalitsuselt.
Omanikfirma planeerib arvestuslikuks käibeks 11,4 miljonit krooni. Praegu on hooldekodu loomisele toetust avaldanud ja oleksid valmis oma valla inimesi paigutama Sindis valmivasse asutusse Tahkuranna, Surju, Sauga, Paikuse vallavalitsused ja Pärnu linn. Vajadus on taolise asutuse järele suur, sest järjekordade pikkus on kuni 1,5 aastat. Näiteks Pärnu ei võta Tammiste vanadekodusse üldsegi kedagi väljapoolt linna.
Hooldekodu on planeeritud 100 kohalisena täpsete kalkulatsioonide põhjal, mis peaks andma kõige optimaalsema majandamise tulemuse. Kuna firmaomanikud kinnitavad, et ei taotle oma tegevusega ärilist kasumit vaid soovivad tegutseda humaansetest kaalutlustest lähtuvalt, siis on vajalik üksnes ots-otsaga kokkutulek. Loomulikult ei saa äriühing lubada pealemaksmist või sponsorlust, mis oleks mittetulundusühingu puhul mõeldav.
arhitekt-margit-korts-vastab-kusimusele2
Arhitekt Margit Kõrts vastab küsimusele
Oktoobris sõlmis firma hoone eelostumüügi lepingu, makstes selle eest 100 tuhat krooni. Praegu kuulub hoone veel Pesu Partner OÜ-le. Ostu täishind on 1 miljon krooni. Eskiis-projekti järgi prognoositav summa on 8 miljonit.Tegeliku investeeringu vajaduse saab siiski arvutada alles peale projekti valmimist. Remo Pool selgitas, et kui ehitaja leitaks konkursi korras, kallineks projekt kuskil 1/3 võrra. Peamine finantseerija on OI Domino OÜ. Raha juurde muretsemiseks on müügis üks perele kuuluvatest eramutest. Lisaks on olemas kaasfinantseerija. Mitterahaliselt on juba toetanud ja toetab ka edaspidi Pärnu Shalomi abikeskus, kes panustab vajamineva inventari soetamisele. Nordea pangaga on olemas eelkokkulepe 6 miljoni kroonise laenu saamiseks, mis tuleb tagastada 10 aastaga.
Kolmanda korruse juurdeehitusega soovitakse saada poole võrra pinda juurde. Koos juurdeehitustega planeeritava hooldekodu suuruseks kujuneks 2000m2. Sellisel pinnal jätkuks kohti 100 hoolealusele. Eskiisprojekti valmistas arhitekt Margit Kõrts. Plaanitavad eluruumid koosnevad kolmest kahe- või ühekohalisest magamistoast, mida liidab suur elutuba ja mille juurde kuulub 2 sansõlme. Magamistuad on 16-18 m2 suured. Firma on esitanud taotluse Pärnu mnt. 26 taga asuva 4415 m2 suuruse riigimaa saamiseks, mida võiks kasutada sihtotstarbelise sotsiaalmaana.
Küsimused
kusimus-ehituskonstruktsioonide-kohta1
Küsimus ehituskonstruktsioonide kohta
Saalist esitati kõige erinevamaid küsimusi. Aktiivsemad küsijad olid ajalehe „Sindi Sõnumid“ toimetaja Kristiina Sauväli, Sindi Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin, sama komisjoni liige Kadi Kalmus, volikogu liige Viivi Palmissaar, mõned vene kogukonna esindajad (ilmselt Sindi elanikud), ja ka teised linnakodanikud. Valdav enamik küsimusi olid asjalikud ja kaasa mõtlevalt sisukad. Küsijaid iseloomustas õigustatud ettevaatlikus ja vähene varajasem informeeritus.
Esimesena tundis keegi kodanikest muret sellepärast, et ruumide paigutus leiaks päikese suhtes parima lahenduse ja vana hoone kandekonstruktsioonid oleksid põhjalikult uuritud enne lõplikku projekti koostamist. Arhitekt Margit Kõrts kinnitas, et kõigi nende iseärasuste ja võimalike ohtudega arvestatakse väga tõsiselt. Kadi Kalmus soovis selget vastust küsimusele, kes on need „meie“, kelle nimel arendaja kõneleb. OI Domino OÜ on üksinda see „meie“, kelle nimel esinetakse, vastas Piret Pool.
Kristiina Sauväli küsis, milline on perefirma äriline huvi? Reimo Pool vastas, et nende pere ei taotle kasusaamist ärilise edu eesmärkidel. Kohaliku ajalehe toimetaja tegi kiired arvestused andmete põhjal, mida firma omanikud avaldasid ja kahtles kas 8 miljoniga on võimalik ikka toime tulla. Reimo Pool selgitas, et kuna nende firma tegeleb ehituse ja materjalide tarnimisega, siis peitub selles lisaväärtus, mis muudab ehituse maksumust oluliselt madalamaks. Samas on hetkel materjali ja ehitusteenuste hinnad langenud 40-50%. Muidugi ei kesta taoline seis lõputult ja seepärast ongi iga asjatu viivitus kahju eelkõige arendajafirmale. Sellest ka ettepanek, et volikogu ei viidaks tarbetult aega detailplaneeringu algatamisega.
piret-ja-reimo-pool1
Piret ja Raimo Pool
Viivi Palmissaar muretses samuti projekti liialt väikese eelarve pärast ja tõi võrdluseks Lasteaia renoveerimise, mille kogumaksumuseks kujunes ca 12 miljonit. Kadi Kalmus pidas vajalikuks rõhutada projekti eelkalkulatsiooni koostamisel seda, et omavalitsus ei maksa toetust hooldusasutusele vaid inimesele, kes hooldust vajab.
Mõned vene kogukonna esindajad soovisid kuulda garantiidest, mis kindlustaks omavalitsuse toetuse abisoovijatele. Reimo Pool selgitas, et erafirma ei saa selles osas kuidagi kaasa rääkida, sest need küsimused seisavad täielikult kohaliku omavalitsuse pädevuses. Küll lasub omavalitsustel teatav kohustus hoolitseda oma kodanike elementaarsete vajaduste eest.
Kohal viibivad inimesed ja projekti arendajad palusid, et oma seisukohta väljendaks ka Sindi volikogu esimees Aleksander Kask. Paraku linna esimene mees loobus oma seisukoha väljendamisest. Sama oodati ka sotsiaalkomisjonilt. Kuna komisjoni esimees Birjo Piiroja polnud kohal, ütles mõne mõtte sama komisjoni liige Ülle Jaansalu. Raamatupidajana tundis ta muret, kuidas firma rahaliselt välja tuleb. Piret Pooli sõnul olnuks tähtis kuulda ka linnapea seisukohta. Ilmselt kiirustas ajanappus Anu Vassvikit, kes viibis arutelul umbes paarkümmend minutit.
Toomas Kuuda seisukoht
muuseumi-poolne-kulg1
Hoone muuseumi poolne külg
Oma kokkuvõtva arvamuse esitas Sindi Linnavolikogu aseesimees ning arengu- ja majanduskomisjoni esimees Toomas Kuuda, kes on end algusest peale projekti mõtte ja kogu problemaatikaga hästi kursis hoidnud. Lisaks eelnimetatud ülesannetele on tema peamiseks ametiks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu osakonna töö juhatamine, mis viiski Piret Pooli kõigepealt Kuuda jutule, et saada parimaid konsultatsioone äri valdkonnas. „Nii palju kui mul infot on, ütlen – tore idee!“ Sellele sõnumile järgnes soe üldine plaksutamine. „Seda võib mitme kandi pealt toetada. Esiteks on vajadus sellise hoolekande teenuse järgi, sest inimesed ootavad ja kohti läheb vaja – miks siis mitte. Teiseks luuakse 45 töökohta. Praegusel ajal on need kuldaväärt asjad.“ Taas väike plaksutamine. „Kolmandaks peab häbiväärne tondiloss linna südames korda saama. Kui on algatatud päris hea idee, siis tuleks lasta sellel ainult minna.“ Tugev plaksutus. „Selge, et see asi ei saa olema kerge. Mida rohkem projekteeritakse ja ehitatakse, seda rohkem raskusi esile kerkib. Sotsiaalvaldkond on mulle küll võõras, kuid kindlasti vajab projekt spetsiifilist lähenemist ja kompetentseid töötajaid. Projekt ei ole lihtne, aga kui hingega teha, siis miks mitte.“
Piret Pooli täiendav selgitus
Piret Pool pidas vajalikuks informeerida koosolekul viibijaid asjast, mille kohta ringleb erinevaid teateid. Volikogu istungilt saadud dokumendis on kirjutatud, et detailplaneeringu algatamine jäi vastuvõtmata põhjusel, et firma esindajat polnud volikogu istungil küsimustele vastamas. Piret Pool ütles,.et helistas mõni päev enne istungi toimumist Sindi linna ehitusinsener Vallo Vaargasele ja tundis huvi, kas tema kohalolek volikogu istungil on vajalik.Vallo Vaargas vastas, et kuna temale ja linnapeale on äriplaani ja eskiisprojekti veebruari kuus juba tutvustatud ja tema ise esitleb seda projekti volikogule, ei ole OÜ Domino OI esindajate kohalolek vajalik. Teatavasti enne volikogu istungit Vallo Vargas haigestus ja projekti tutvustamine volikogule tehti ülesandeks abilinnapea Marko Šorinile.
Kokkuvõtvaid mõtteid
hoone-oue-poolne-kulg
Hoone õue poolne vaade
Toomas Kuuda selgitas siinse märkmiku kirjutajale, et volikogul pole ühtki õigustavat põhjust, miks ei peaks detailplaneeringut algatatama. Hilisemal vestlusel lausus Piret ja Reimo Pooli ettevõtmist tuliselt pooldav Anne Aas, et finantsilisest küljest ei pea ta vajalikuks muretseda, sest risk lasub ainuisikuliselt omanikfirmal endal. Neile on praegu kõige olulisem moraalne toetus ja asjaomaste ametnike ning erinevate instantside abi ametkondade pädevuse tasandil.