Thursday, July 14, 2011

Sindis räägiti kavandatava eakate hooldekodu teemal

May 2nd, 2010
tulevane-eakate-hooldekodu2
Hoone ootab ümberehitust
Täna pealelõunal kogunes üle poolesaja inimese Pärnu mnt 26 räsitud hoone saali, et kuulda täpsemat infot eakate hooldekodu arendajailt endilt. Küsimustele vastajate poolel olid kohal OI Domino OÜ juhatuse esimees Piret Pool, juhatuse liige Reimo Pool, arhitekt Margit Kõrts ja Pärnu Shalomi abikeskuse juhataja Anne Aas.
Firma omanike üldine projekti tutvustus
OI Domino OÜ on loodud 1997-al, aga ettevõtlusega alustati juba alates 1994. aastast. Eelmise aasta maist tegutsetakse aktiivselt kavatsusega rajada eakate hooldekodu, mis on mõeldud vanuritele ja invaliididele. Tegemist pole vanurite pansionaadiga. Hooldekodu lahutamatu osana kavandatakse õendushoolduse teenuse osutamist. Tegevuslitsentsi omamisel rahastab seda tegevust haigekassa. Samas hoones peaks leiduma koht ka ööpäeva ringsele päevahooldusele, mida nimetatakse eakate lasteaiaks. Projektis on selleks otstarbeks eraldatud 10 kohta. Veel planeeritakse avahooldust, mille juurde kuulub avaõendushooldus. Kogu teenuste pakett on põhiosas üle võetud Soome ja Rootsi praktikast. Eestis on ligilähedaselt samal meetodil töötav eakate hooldekodu asutatud seni vaid Tallinnas.
Eestis soovitatakse tavahoolduses ühe hooldatava kohta 0,4 töölist. Õendushoolduses on riigi poolt antud tingimusena kehtestatud 20 patsiendi kohta 16 töötajat. Äriprojekti põhiselt soovitakse kogu vajamineva personali valikul eelistada esmajärjekorras Sindi linna inimesi. Töökohti saab olema 45. Palganumbrid hakkavad olema õdedel 7-8 tuhat, hooldajatel 6 tuhande ümber, juhatajale pakutakse 15 tuhat krooni.
kohtumisel-osalejad1
Kohtumisel osalejad
Hoolduse saajad peaksid saama teenust osta kahes põhihinnas: endaga ise toimetulevate inimeste hoolduse eest võetakse 6 tuhat ja mitte toimetulevatelt 8 tuhat krooni. Hoolealune tasub 85% pensionist, ülejäänu maksaks teised pereliikmed või lähedased. Juhul kui inimene tuleb hooldekodusse arsti või sotsiaaltöötaja lähetusega, võib puuduolevat raha taotleda ka kohalikult omavalitsuselt.
Omanikfirma planeerib arvestuslikuks käibeks 11,4 miljonit krooni. Praegu on hooldekodu loomisele toetust avaldanud ja oleksid valmis oma valla inimesi paigutama Sindis valmivasse asutusse Tahkuranna, Surju, Sauga, Paikuse vallavalitsused ja Pärnu linn. Vajadus on taolise asutuse järele suur, sest järjekordade pikkus on kuni 1,5 aastat. Näiteks Pärnu ei võta Tammiste vanadekodusse üldsegi kedagi väljapoolt linna.
Hooldekodu on planeeritud 100 kohalisena täpsete kalkulatsioonide põhjal, mis peaks andma kõige optimaalsema majandamise tulemuse. Kuna firmaomanikud kinnitavad, et ei taotle oma tegevusega ärilist kasumit vaid soovivad tegutseda humaansetest kaalutlustest lähtuvalt, siis on vajalik üksnes ots-otsaga kokkutulek. Loomulikult ei saa äriühing lubada pealemaksmist või sponsorlust, mis oleks mittetulundusühingu puhul mõeldav.
arhitekt-margit-korts-vastab-kusimusele2
Arhitekt Margit Kõrts vastab küsimusele
Oktoobris sõlmis firma hoone eelostumüügi lepingu, makstes selle eest 100 tuhat krooni. Praegu kuulub hoone veel Pesu Partner OÜ-le. Ostu täishind on 1 miljon krooni. Eskiis-projekti järgi prognoositav summa on 8 miljonit.Tegeliku investeeringu vajaduse saab siiski arvutada alles peale projekti valmimist. Remo Pool selgitas, et kui ehitaja leitaks konkursi korras, kallineks projekt kuskil 1/3 võrra. Peamine finantseerija on OI Domino OÜ. Raha juurde muretsemiseks on müügis üks perele kuuluvatest eramutest. Lisaks on olemas kaasfinantseerija. Mitterahaliselt on juba toetanud ja toetab ka edaspidi Pärnu Shalomi abikeskus, kes panustab vajamineva inventari soetamisele. Nordea pangaga on olemas eelkokkulepe 6 miljoni kroonise laenu saamiseks, mis tuleb tagastada 10 aastaga.
Kolmanda korruse juurdeehitusega soovitakse saada poole võrra pinda juurde. Koos juurdeehitustega planeeritava hooldekodu suuruseks kujuneks 2000m2. Sellisel pinnal jätkuks kohti 100 hoolealusele. Eskiisprojekti valmistas arhitekt Margit Kõrts. Plaanitavad eluruumid koosnevad kolmest kahe- või ühekohalisest magamistoast, mida liidab suur elutuba ja mille juurde kuulub 2 sansõlme. Magamistuad on 16-18 m2 suured. Firma on esitanud taotluse Pärnu mnt. 26 taga asuva 4415 m2 suuruse riigimaa saamiseks, mida võiks kasutada sihtotstarbelise sotsiaalmaana.
Küsimused
kusimus-ehituskonstruktsioonide-kohta1
Küsimus ehituskonstruktsioonide kohta
Saalist esitati kõige erinevamaid küsimusi. Aktiivsemad küsijad olid ajalehe „Sindi Sõnumid“ toimetaja Kristiina Sauväli, Sindi Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Põhonin, sama komisjoni liige Kadi Kalmus, volikogu liige Viivi Palmissaar, mõned vene kogukonna esindajad (ilmselt Sindi elanikud), ja ka teised linnakodanikud. Valdav enamik küsimusi olid asjalikud ja kaasa mõtlevalt sisukad. Küsijaid iseloomustas õigustatud ettevaatlikus ja vähene varajasem informeeritus.
Esimesena tundis keegi kodanikest muret sellepärast, et ruumide paigutus leiaks päikese suhtes parima lahenduse ja vana hoone kandekonstruktsioonid oleksid põhjalikult uuritud enne lõplikku projekti koostamist. Arhitekt Margit Kõrts kinnitas, et kõigi nende iseärasuste ja võimalike ohtudega arvestatakse väga tõsiselt. Kadi Kalmus soovis selget vastust küsimusele, kes on need „meie“, kelle nimel arendaja kõneleb. OI Domino OÜ on üksinda see „meie“, kelle nimel esinetakse, vastas Piret Pool.
Kristiina Sauväli küsis, milline on perefirma äriline huvi? Reimo Pool vastas, et nende pere ei taotle kasusaamist ärilise edu eesmärkidel. Kohaliku ajalehe toimetaja tegi kiired arvestused andmete põhjal, mida firma omanikud avaldasid ja kahtles kas 8 miljoniga on võimalik ikka toime tulla. Reimo Pool selgitas, et kuna nende firma tegeleb ehituse ja materjalide tarnimisega, siis peitub selles lisaväärtus, mis muudab ehituse maksumust oluliselt madalamaks. Samas on hetkel materjali ja ehitusteenuste hinnad langenud 40-50%. Muidugi ei kesta taoline seis lõputult ja seepärast ongi iga asjatu viivitus kahju eelkõige arendajafirmale. Sellest ka ettepanek, et volikogu ei viidaks tarbetult aega detailplaneeringu algatamisega.
piret-ja-reimo-pool1
Piret ja Raimo Pool
Viivi Palmissaar muretses samuti projekti liialt väikese eelarve pärast ja tõi võrdluseks Lasteaia renoveerimise, mille kogumaksumuseks kujunes ca 12 miljonit. Kadi Kalmus pidas vajalikuks rõhutada projekti eelkalkulatsiooni koostamisel seda, et omavalitsus ei maksa toetust hooldusasutusele vaid inimesele, kes hooldust vajab.
Mõned vene kogukonna esindajad soovisid kuulda garantiidest, mis kindlustaks omavalitsuse toetuse abisoovijatele. Reimo Pool selgitas, et erafirma ei saa selles osas kuidagi kaasa rääkida, sest need küsimused seisavad täielikult kohaliku omavalitsuse pädevuses. Küll lasub omavalitsustel teatav kohustus hoolitseda oma kodanike elementaarsete vajaduste eest.
Kohal viibivad inimesed ja projekti arendajad palusid, et oma seisukohta väljendaks ka Sindi volikogu esimees Aleksander Kask. Paraku linna esimene mees loobus oma seisukoha väljendamisest. Sama oodati ka sotsiaalkomisjonilt. Kuna komisjoni esimees Birjo Piiroja polnud kohal, ütles mõne mõtte sama komisjoni liige Ülle Jaansalu. Raamatupidajana tundis ta muret, kuidas firma rahaliselt välja tuleb. Piret Pooli sõnul olnuks tähtis kuulda ka linnapea seisukohta. Ilmselt kiirustas ajanappus Anu Vassvikit, kes viibis arutelul umbes paarkümmend minutit.
Toomas Kuuda seisukoht
muuseumi-poolne-kulg1
Hoone muuseumi poolne külg
Oma kokkuvõtva arvamuse esitas Sindi Linnavolikogu aseesimees ning arengu- ja majanduskomisjoni esimees Toomas Kuuda, kes on end algusest peale projekti mõtte ja kogu problemaatikaga hästi kursis hoidnud. Lisaks eelnimetatud ülesannetele on tema peamiseks ametiks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu osakonna töö juhatamine, mis viiski Piret Pooli kõigepealt Kuuda jutule, et saada parimaid konsultatsioone äri valdkonnas. „Nii palju kui mul infot on, ütlen – tore idee!“ Sellele sõnumile järgnes soe üldine plaksutamine. „Seda võib mitme kandi pealt toetada. Esiteks on vajadus sellise hoolekande teenuse järgi, sest inimesed ootavad ja kohti läheb vaja – miks siis mitte. Teiseks luuakse 45 töökohta. Praegusel ajal on need kuldaväärt asjad.“ Taas väike plaksutamine. „Kolmandaks peab häbiväärne tondiloss linna südames korda saama. Kui on algatatud päris hea idee, siis tuleks lasta sellel ainult minna.“ Tugev plaksutus. „Selge, et see asi ei saa olema kerge. Mida rohkem projekteeritakse ja ehitatakse, seda rohkem raskusi esile kerkib. Sotsiaalvaldkond on mulle küll võõras, kuid kindlasti vajab projekt spetsiifilist lähenemist ja kompetentseid töötajaid. Projekt ei ole lihtne, aga kui hingega teha, siis miks mitte.“
Piret Pooli täiendav selgitus
Piret Pool pidas vajalikuks informeerida koosolekul viibijaid asjast, mille kohta ringleb erinevaid teateid. Volikogu istungilt saadud dokumendis on kirjutatud, et detailplaneeringu algatamine jäi vastuvõtmata põhjusel, et firma esindajat polnud volikogu istungil küsimustele vastamas. Piret Pool ütles,.et helistas mõni päev enne istungi toimumist Sindi linna ehitusinsener Vallo Vaargasele ja tundis huvi, kas tema kohalolek volikogu istungil on vajalik.Vallo Vaargas vastas, et kuna temale ja linnapeale on äriplaani ja eskiisprojekti veebruari kuus juba tutvustatud ja tema ise esitleb seda projekti volikogule, ei ole OÜ Domino OI esindajate kohalolek vajalik. Teatavasti enne volikogu istungit Vallo Vargas haigestus ja projekti tutvustamine volikogule tehti ülesandeks abilinnapea Marko Šorinile.
Kokkuvõtvaid mõtteid
hoone-oue-poolne-kulg
Hoone õue poolne vaade
Toomas Kuuda selgitas siinse märkmiku kirjutajale, et volikogul pole ühtki õigustavat põhjust, miks ei peaks detailplaneeringut algatatama. Hilisemal vestlusel lausus Piret ja Reimo Pooli ettevõtmist tuliselt pooldav Anne Aas, et finantsilisest küljest ei pea ta vajalikuks muretseda, sest risk lasub ainuisikuliselt omanikfirmal endal. Neile on praegu kõige olulisem moraalne toetus ja asjaomaste ametnike ning erinevate instantside abi ametkondade pädevuse tasandil.

No comments:

Post a Comment