3. juunil toimus Sindi Linnavalitsuses Sinijõe hooldekodu detailplaneeringu väljapanekul esitatud vastuväidete arutlus. Arutelu käigus selgus, et kaks linnakodanikku polnud vajalikul määral end kurssi viinud koostamisel oleva Sindi linna arengukavaga, valimisliidu Uuenev Sindi suuniste, Keskerakonna kavatsuste ja ka hooldekodu rajamist ettevalmistavate dokumenteeritud üksikasjadega. Samal ajal ei näidanud vastuväite esitajad üles ka omapoolset initsiatiivi, et saada täiendavat vajalikku informatsiooni arutelu käigus. Vastupidiselt Domino OI OÜ arendajate valmisolekule kõike põhjalikumalt selgitada, keeldusid Aleksander Kask ja Mihkel Raju põhjalikumast dokumentide- ja arvudepõhisest dialoogist. Sellepärast tuleb pidada kohaseks anda Domino juhatuse liikmele Raimo Poolile täiendav võimalus oma arvamuste ja seisukohtade avaldamiseks.
Kui suure ootamatusega Mihkel Raju ja Aleksander Kask teid üllatasid?
Raimo Pool: Oleme hooldekodu rajamise mõtetega tegelenud umbkaudu viis aastat. Sindi linnamajas saadi esimest korda meie plaanist teada 2009. a septembris ja kuskil järgmise aasta veebruaris oli meil olemas eskiisprojekt, mida me tutvustasime linnavalitsusele. Aasta ja ca 9 kuud andnuks kahele vastuväidete esitajale võimaluse selgelt oma seisukohti meile tutvustada juba palju varem nii, et need poleks ilmsiks tulnud alles detailplaneeringu tutvustamise viimastel päevadel. Pealegi pole väitlejad lihtsad tavakodanikud, kelle puhul oleks mõistetav pikaldane arutlemine ja asjadest arusaamise lünklik taiplikus. Mihkel Raju on linnavalitsuse liige eelkõige arengu küsimustes, mis eeldaks head asjatundlikkust kõigis arendusalastes küsimustes. Aleksander Kask peaks samuti Sindi Linnavolikogu esimehena suutma hoida end peamiste üksikasjadega hästi kursis. Vaatamata nende isikute oletatavale heale informeeritusele pole ma nimetatud aja kestel kuulnud mitte ühtegi vastuväidet – kuigi olen Domino kavatsusi tutvustanud linnavalitsusele, sama teinud rahvakoosoleku kokku kutsumisega ja Wöhrmanni puiestee spetsiaalselt hooldekodule avatud rubriigis kirjutamisega. Siiamaani ma ei ole kuulnud otsest vastuseisu, nagu nüüd siis lõpuks viimasel päeval välja tuli. Linnavalitsuse liige Mihkel Raju oleks võinud ammu meid vestlusele kutsuda ja selgitada oma vastuseisu põhjuseid.
Kordaks veelkord enim kõlama jäänud vastuväiteid
Raimo Pool: Asukoht ja maht ei meeldi, kuigi need määratlused on juba ammu linnavalitsuses olemas olnud. Linnavolikogu esimees ja linnavalitsuse liige ei ole siiamaani andnud märku, et neile see ei meeldi ja nüüd kui meie oleme ära teinud küllaltki suured kulutused, hakkavad nemad suud lahti tegema. Ega me ei ostnud hoonet enne, kui olime linnavalitsuselt saanud heakskiidu ja teadmise, et neile see plaan meeldib. Äri on muidugi risk ja meil tulebki arvestada riskidega, siiski peame ka äris arvestama mõistlike riskidega. Ei saa ju lasta minna lihtsalt niimoodi, et ostame miljoniga maja ja paneme projekteerimise ning detailplaneeringute alla teised küllaltki suured summad, rääkimata oma töödest ja tegemistest, et siis ühel hetkel paari inimese suvalisel tahtel jätta lihtsalt kõik sinna paika.
Olete solvunud ja pahased linnavalitsuse liikme ja volikogu esimehe peale, aga nad esindavad antud juhul linnakodanike, mitte linnavalitsuse ja volikogu seisukohti.
Raimo Pool: Kuigi mõlemad räägivad, et on eraisikud, oleksid nad võinud rohkem süveneda kättesaadavatesse dokumentidesse. Kui tehakse imestunud silmad ja avastatakse, et pool aastat on olnud linnavalitsuses kasutada olulised dokumendid, mille olemasolust puudus neil vähimgi aimdus, siis tekitab see küll väga imeliku küsitavuse sellest, millega linnavalitsuses üldse tegeletakse. Millega tegeleb linnavalitsuse liige kui ta pole niigi palju suutnud, et asi, mis talle tegelikult huvi pakub, isegi neis küsimustes pole ta viitsinud endale selgust luua?
Võibolla peatuksime uuesti konkreetsete peamiste vastuväidete juures?
Raimo Pool: Mihkel Raju põhilised vastuväited on müra ja hais. Neis asjus võttis ta idee tasandil sõna ja me arvestasime tema seisukohtadega, kuigi leidsime, et see ei ole vajalik. Kuna seal polnud idee püstitamise ajal müra ja haisu, ega ole seda praegugi, siis oleks loogilisem järjestus selline, et pärast hooldekodu rajamist arvestaks linnavalitsus tööstusliku tegevuse lubamisel väljakujunenud oludega. Ma ei saa ehku peale rajatud oletustel põhinevaid planeeringuid teha arvestusega, et kui sinna müra- ja haisurikas tööstus peaks kunagi tulema ja kuidas ma siis selle vastu juba praegu peaksin end kaitsma. Loogilisem oleks läheneda probleemile selliselt, et tulevikus tuleb tööstusel arvestada uue keskkonnaga, aga mitte vastupidi. Võibolla seda ei tulegi, ma ei saa tegeleda võibolla asjadega. Ja siiski ma arvestasin Mihkel Raju ettepanekutega. Võtsime arvesse sellepärast, et tema muretseb ja viisime planeeringusse sisse müratõkke seina ning kolmekordsed aknad – see on kõik, mida saab ehituslikult ette võtta.
Aga kui linnakodanikul on ikkagi mure tuleviku pärast?
Raimo Pool: Mulle jääb üldse selgusetuks mille pärast ta muretseb. Kui Mihkel Raju muretseb müra ja haisu pärast, siis see annab alust arvata, et linnavalitsuse liige muretseb ise enda tegevuse pärast. Müra ja haisu suurenemise või selle tõkestamise üle otsustamisel saab oma toetava või vastuseisva sõna öelda linnavalitsuse liige, kellest paljugi oleneb edasine linna arengu suundumus. Juba praegu häirivad teda üksikud pisikesed kolksud ettevõtte territooriumi. Kuidas ta siis lubab mingi suurettevõtte toomist sinna, mis võib hakata tootma palju suuremat keskkonnareostust?
Võibolla pole te ise piisavalt hästi tutvunud Sindi linna arengukavaga ja kunagisel tööstuse alal soovitaksegi kesklinna piirkonnas näha tulevikus suurtööstuse kontsentreerumist ning ollakse selle nimel valmis lõivu maksma keskkonnaseisundi halvenemise osas?
Raimo Pool: Olen uurinud, mida Sindi linn koos linnavalitsuse liikme härra Mihkel Rajuga on valmivasse arengukavasse sisse kirjutanud, kuna ta ise viibis kindlasti nende arutluste juures. Arengukavaga tutvudes leian ma sõnastuse, mis räägib ettevõtluse arendamise toetamisest ja keskkonasõbralikust ettevõtlusest. Kas keskkonnasõbralikkus tähendab Mihkel Raju tõlgendusel müra ja haisu suurendamist? Teises punktis räägitakse turismi sihtkoha arendamise toetamisest ja nimetatakse eelkõige Wöhrmanni puiestee maju, vanu vabriku hooneid, kellatorni, muuseumit ja Pärnu jõge. Jutt käib justkui turismialade laiendamisest. Mina loen Sindi tuleviku arengukavast kuni aastani 2020 keskkonnasõbraliku ettevõtluse loomisest ja põhimõtteliselt meie alal asubki kõne all olev vana vabrik, Wöhrmanni puiestee ja Pärnu jõe piirkond, kus soovitakse vältida suurt müra ja haisu tekitavat tööstust.
Igalt poolt arengukavast lugedes on olulisel kohal majandusettevõtluses keskkonnariskide maandamine, ehk kõrgete keskkonnariskide vältimine linna territooriumil. Kõikjal arengukavas ainult rõhutatakse üht ja sama, et vältida kõrgeid ettevõtluse riske linna territooriumil. Rõhutan, et jutt on linna territooriumist, järelikult peaks kesklinna territoorium olema veel eriliselt esile tõstetud selle koha pealt.
Võibolla on siis küsimus selles, et võimukoaolitsioonis suuremat mõjujõudu omava valimisliidu Uuenev Sindi arvamused lähevad lahku üldisest arengukomisjoni koostatud kontseptsioonist ja tegemist on sisemise lahkheliga, mille tulemusena Domino arendajad peavad taluma nende omavahelisi lahknevusi?
Raimo Pool: Võtame Uueneva Sindi valimislubadused ette ja loeme, mida nemad arvavad. Nad ütlevad, et teevad koostööd vabriku omanikega nende hoonete korrastamiseks ja kaasaegse linna keskuse rajamiseks. Kui kaasaegses linnakeskuses peetakse silmas müra ja haisu tekitavat tööstust, siis me oleme kaasaegse linnakeskuse osas ikka väga erineval arvamusel Uueneva Sindiga. Kui Mihkel Raju ühtpidi kinnitabki, et tema ei kuulu Uueneva Sindi hulka, siis nende valimiseelses propaganda lehes on ka tema enda kirjutatud artikkel, milles väidab, et toetab kõiki Uueneva Sindi ideid täielikult.
Räägiks ka hoone sobivusest miljööväärtuslikus piirkonnas asjatundjate seisukohalt?
Raimo Pool: Tema poolne vastuväide, nagu poleks uuringut maja sobivuse kohta miljööväärtuslikul alal, on Mihkel Raju enda tekitatud pseudoprobleem, millega ta võiks iseseisvalt tegeleda, sest enne küsimuse esitamist jättis ta kodutöö tegemata. Detailplaneeringu arutelul selgitati talle, et on olemas dokument, mis koostati Anni Noole poolt Anne Strati Projektibüroos. Selles on olemas täielik uuring hoone sobivuse kohta. See on esitatud muinsuskaitsele ja muinsuskaitselt saadud ka vajalik kooskõlastus. Mihkel Raju väitis isegi nii absurdset asja, nagu puuduks kooskõlastus, kuigi kõik numbrid ja viited digitaalsele kooskõlastusele olid täiesti olemas. See on järjekordne näide sellest, et tegelikult pole linnakodanikuna esinev linnavalitsuse liige vaevunud kõige vähemalgi määral detailplaneeringu üksikasjadega tutvuma. Tegemist on sulaselge jonni ajamisega, millel puudub igasugune mõistlik argumenteeriv väitluse võimalus, sest inimene lihtsalt ei soovi mingil mulle teadmata asjaolul meie arendusega kaasa tulla.
See on juba varjatud süüdistus linnakodaniku ja linnavalitsuse liikme aadressil?
Raimo Pool: Tavakodaniku puhul oleks mõistmatused mõistetavad, aga linnavalitsuse liikme puhul mitte. Loogiline järeldus saab olla üksnes asja venitamine, sest linnavalitsuse liikmena peaks ta ju teadma, mis nüüd edasi juhtub. Kui tema jääb vastuväidete juurde, liigub see edasi maavalitsusse. Kui volikogu on keskkonnakaitse kooskõlastuse mahahääletanud ja maavalitsus seda omalt poolt kinnitanud, siis on ju täiesti ebareaalne loota, et maavalitsusse tagasi saatmise korral otsustaks maavanem teisiti ning hakkaks ka keskkonna hinnangut nõudma. Kuna Raju seda kõike ilmselt teab, siis saab asjal olla ainult üks eesmärk: venitamine. Miks ta seda teeb, ei oska ma tõesti öelda.
Kas selle taga võiksid olla tema enda ärilised huvid, kuivõrd ta vastuväite kolmandas punktis tundis huvi arendaja poolsete müügitingimuste kohta ja küsis kas hind võib osutuda mõnele potensiaalsele ostjale mittesobivaks. Vastuväite seisukohalt on küsimuse asetus ääretult kummaline?
Raimo Pool: Sellele mina vastata ei saa. Linna pealt olen kuulnud jutte, et tal on seal ärilisi huvisid. Kuuldusi ei saa ma kommenteerida ja jään faktidele põhineva juurde. Minul endal on tõesti jäänud mulje, et tegemist on kas ärihuvide või mingi muu tema poolse huviga selle objekti vastu. Ma ei oska seda praegu kommenteerida ja vaevalt ta isegi seda välja ütleks, kui selliselt küsida. Raske on midagi arvata.
Mida tahaksite öelda hooldekodu ülalpidamiselt saadava suure kasumlikuse kohta?
Raimo Pool: See ei puuduta Mihkel Raju vastuväiteid, aga ma olen pidevalt rõhutanud, et tegemist ei ole kasumit tootva ettevõtmisega. Kui ma tahtnuks kasumit teenida, oleksin ma teinud ükskõik mida. Praegu toetatakse Euroopa Liidu abiprogrammidega eksporti ja ma oleks võinud teha mingi eksportiva firma, aga on ka väga palju muid võimalusi. Praeguses Eesti Vabariigis toetatakse üldse väga vähe sotsiaalvaldkonda. Kõik eurotoetused on suunatud suurelt jaolt ekspordi edendamisele. Eelistatult toetatakse lisaväärtuseid tootvaid ettevõtteid. Ärge arvake, et ma teeniks mingisugust kasumit pensionäride pealt, kelle pension on niigi väike. Võtame näiteks Tammiste hooldekodu, kus koha tasu algab 8000-st kroonist, st. mingi 500 euro ringis algab koha maksumus ja see hooldekodu kuulub Pärnu linnale. Kas siis tõesti Pärnu linn teenib kasumit oma hoolealuste pealt. Minu teada ei tohiks kohalik omavalitsus kasumit teenida selliste asjade pealt. Varem olen ma põhjalikult selgitanud äriplaani olemust ja millest kujunevad hinnad või mis on kulud. Ma saan aru, kui ei olda asjaga kursis, siis tundub ka endale palju küsitavana. Räägime siiski kroonides, kuna ma ei ole veel väga eurodes harjunud arvestama. Äriplaangi on koostatud algselt kroonides. Kui saadakse neli- kuni viistuhat krooni pensioni, siis loomulikult inimene mõtleb, kuidas ta suudab maksta kaheksatuhat, aga nii need asjad on ja muul moel pole mõeldav. Ma ei saa öelda hooldajale, et tule tee 12-tunnise vahetuse ja ma maksan miinimumpalka. Ma ei leia sellisele ametile inimest või kui leiangi, siis see inimene ei hooliks nendest vanuritest. Tegemist on eraettevõttega ja kedagi ei saa siia vägisi tuua. See on inimese vaba tahe. Kui ta on nõus seda hinda maksma siis ta tuleb ja kui ei , siis ta ei tule. Ja me ei plaani kallimat, kui see on teistes sama laadi asutustes väljakujunenud.
Talutava hinna kujundamine oleneb ka suuresti hoone suurusest ja hoolealuste arvust, mille vastu Aleksander Kask väga kangekaelselt seisab.
Raimo Pool: Sai seletatud, miks ta nii suur tuleb, aga sain aru, et ei taheta tuua sisse inimesi ümberkaudsetest kohalikest omavalitsustest. Arengukavast loen ma välja, et omavalitsuste partnerluses eraettevõtete ja mittetulundusühingutega teeb linnavalitsus naaberomavalitsustega koostööd. Kas partnerlus omavalitsustega tähendab seda, et kusagil mujal on hooldekodu ja meie viime vanurid sinna? Samas asume ise heas lootuses, et keegi ei teeks hooldekodu Sinti ja keegi ei tooks oma hoolealuseid siia. Mina näen koostööd selles, et me ei saada lapsi ja vanureid üksnes teistesse omavalitsustesse, vaid selles, et ka meil on siit midagi vastu pakkuda ja ka teised omavalitsused saavad Sindi peale loota mõnes asjas.
Kui ma proovisin seletada, siis ei soovitud kaasa mõelda, vaid jäädi lihtsalt oma seisukoha juurde ilma, et nad kumbki oleks proovind aru saada, millest arutelu koosneb.
Teine juhatuse liige, Piret Pool on silma torganud aktiivse osalemisega vabatahtlikuna ühiskondlikus tegevuses. Kas midagi oleks võimalik ka vabatahtlike kaasamisega hooldekodus ära teha?
Raimo Pool: Me teeme väga suurt koostööd vabatahtlikega. Oleme plaaninud siia kaasata palju heategevust.
Te ei pea sellele küsimusele vastama, kuna minu nägemuses ei puuduta ehitusliku kalkulatsiooni koostamine teistesse isikutesse, millise meetodi ja missuguseid äriskeeme kasutades see rajatis valmib. Aga kui te siiski soovite uudistajate uudishimu rahuldada, siis annaksin ka selle võimaluse.
Raimo Pool: Rahvakoosolekul ma tõesti pakkusin ühe summa välja ja ma ei tahaks hakata rääkima uuest summast, et selgitada kuidas need kalkulatsioonid tehakse. Kalkulatsioonide taga on väga suured arvutused ja selles töös ei osale ainult mina üksinda. Otsustajate ringi kuuluvad pank, investor ja kõiksugused asutused. Te saate aru, et siin üksi minu arvutustest ei piisa, sest minu raha on väga marginaalne. Põhilise raha paneb pank, teise mingisuguse osa toob juurde investor ja oleks väga naiivne arvata, et praeguses majanduslikus situatsioonis tehakse kergekäelisi otsuseid. Pangad ja investorid on ikka väga ärevil ja otsivad üksnes selliseid projekte, mis raha ei kaotaks. Pangast raha saamiseks jaatava vastuse saamine võttis aega üle aasta ja sellesse töösse olid kaasatud analüütikud ja teised omaala asjatundjad. Kui keegi tahab arvata, et mina siin üksinda oma arvutustega saaksin midagi otsustada, siis see on küll vale arusaam.
Koosolekul väljakäidud summa on praeguseks suurenenud, aga mitte sellepärast, et mul oleksid algsed arvutused väga ekslikud olnud. Ettevõtmine kallineb asjaajamise venimise tõttu, masu on läbi saamas, materjalide ja ehitusmaksumus tõuseb, projekt on täienduste tõttu läinud kallimaks.
Kas on olemas oht, et Sindi linn võib taganeda arengukavasse kirjutatud Pärnu mnt 26 hoone sihtotstarbe nimetamisest?
Raimo Pool: Sindi linn on juba oma arengukavasse sisse kirjutanud hooldekodu rajamise Pärnu mnt 26 hoonesse aastatel 2012-2015. Kui nüüd mõningad inimesed ütlevad, et nad ei soovi ega taha seda sinna, siis peaks Sindi linn tõepoolest taganema oma tegevuskavast. Kõige huvitavam on see, et arengukava koostamise juures osales ka Mihkel Raju. Järjekordselt ei saa aru, miks enda suundumuste vastu seistakse?
Kui ma 2009. aastal oma ettepanekuga linnavalitsuse poole pöördusin, olin sinisilmses usus, et eraettevõtjale tullakse igakülgse toetusega appi, kuna soovitakse võimalikult kiiresti asendada räämas tondiloss linna ilmet parandava nägusa hoonega. Kahjuks ei osanud ma praegu kogetavat tagurlikku hoiakut ette kujutada. Nüüd ei jää muud üle, kui taganemata minna seatud eesmärgi teostamiseni välja.
Kui suure ootamatusega Mihkel Raju ja Aleksander Kask teid üllatasid?
Raimo Pool vaatab, mida Uuenev Sindi enne kohalikeomavalitsuste valimisi kihutuskõnedes pajatas
Kordaks veelkord enim kõlama jäänud vastuväiteid
Raimo Pool: Asukoht ja maht ei meeldi, kuigi need määratlused on juba ammu linnavalitsuses olemas olnud. Linnavolikogu esimees ja linnavalitsuse liige ei ole siiamaani andnud märku, et neile see ei meeldi ja nüüd kui meie oleme ära teinud küllaltki suured kulutused, hakkavad nemad suud lahti tegema. Ega me ei ostnud hoonet enne, kui olime linnavalitsuselt saanud heakskiidu ja teadmise, et neile see plaan meeldib. Äri on muidugi risk ja meil tulebki arvestada riskidega, siiski peame ka äris arvestama mõistlike riskidega. Ei saa ju lasta minna lihtsalt niimoodi, et ostame miljoniga maja ja paneme projekteerimise ning detailplaneeringute alla teised küllaltki suured summad, rääkimata oma töödest ja tegemistest, et siis ühel hetkel paari inimese suvalisel tahtel jätta lihtsalt kõik sinna paika.
Olete solvunud ja pahased linnavalitsuse liikme ja volikogu esimehe peale, aga nad esindavad antud juhul linnakodanike, mitte linnavalitsuse ja volikogu seisukohti.
Raimo Pool: Kuigi mõlemad räägivad, et on eraisikud, oleksid nad võinud rohkem süveneda kättesaadavatesse dokumentidesse. Kui tehakse imestunud silmad ja avastatakse, et pool aastat on olnud linnavalitsuses kasutada olulised dokumendid, mille olemasolust puudus neil vähimgi aimdus, siis tekitab see küll väga imeliku küsitavuse sellest, millega linnavalitsuses üldse tegeletakse. Millega tegeleb linnavalitsuse liige kui ta pole niigi palju suutnud, et asi, mis talle tegelikult huvi pakub, isegi neis küsimustes pole ta viitsinud endale selgust luua?
Võibolla peatuksime uuesti konkreetsete peamiste vastuväidete juures?
Raimo Pool: Mihkel Raju põhilised vastuväited on müra ja hais. Neis asjus võttis ta idee tasandil sõna ja me arvestasime tema seisukohtadega, kuigi leidsime, et see ei ole vajalik. Kuna seal polnud idee püstitamise ajal müra ja haisu, ega ole seda praegugi, siis oleks loogilisem järjestus selline, et pärast hooldekodu rajamist arvestaks linnavalitsus tööstusliku tegevuse lubamisel väljakujunenud oludega. Ma ei saa ehku peale rajatud oletustel põhinevaid planeeringuid teha arvestusega, et kui sinna müra- ja haisurikas tööstus peaks kunagi tulema ja kuidas ma siis selle vastu juba praegu peaksin end kaitsma. Loogilisem oleks läheneda probleemile selliselt, et tulevikus tuleb tööstusel arvestada uue keskkonnaga, aga mitte vastupidi. Võibolla seda ei tulegi, ma ei saa tegeleda võibolla asjadega. Ja siiski ma arvestasin Mihkel Raju ettepanekutega. Võtsime arvesse sellepärast, et tema muretseb ja viisime planeeringusse sisse müratõkke seina ning kolmekordsed aknad – see on kõik, mida saab ehituslikult ette võtta.
Aga kui linnakodanikul on ikkagi mure tuleviku pärast?
Raimo Pool: Mulle jääb üldse selgusetuks mille pärast ta muretseb. Kui Mihkel Raju muretseb müra ja haisu pärast, siis see annab alust arvata, et linnavalitsuse liige muretseb ise enda tegevuse pärast. Müra ja haisu suurenemise või selle tõkestamise üle otsustamisel saab oma toetava või vastuseisva sõna öelda linnavalitsuse liige, kellest paljugi oleneb edasine linna arengu suundumus. Juba praegu häirivad teda üksikud pisikesed kolksud ettevõtte territooriumi. Kuidas ta siis lubab mingi suurettevõtte toomist sinna, mis võib hakata tootma palju suuremat keskkonnareostust?
Võibolla pole te ise piisavalt hästi tutvunud Sindi linna arengukavaga ja kunagisel tööstuse alal soovitaksegi kesklinna piirkonnas näha tulevikus suurtööstuse kontsentreerumist ning ollakse selle nimel valmis lõivu maksma keskkonnaseisundi halvenemise osas?
Raimo Pool: Olen uurinud, mida Sindi linn koos linnavalitsuse liikme härra Mihkel Rajuga on valmivasse arengukavasse sisse kirjutanud, kuna ta ise viibis kindlasti nende arutluste juures. Arengukavaga tutvudes leian ma sõnastuse, mis räägib ettevõtluse arendamise toetamisest ja keskkonasõbralikust ettevõtlusest. Kas keskkonnasõbralikkus tähendab Mihkel Raju tõlgendusel müra ja haisu suurendamist? Teises punktis räägitakse turismi sihtkoha arendamise toetamisest ja nimetatakse eelkõige Wöhrmanni puiestee maju, vanu vabriku hooneid, kellatorni, muuseumit ja Pärnu jõge. Jutt käib justkui turismialade laiendamisest. Mina loen Sindi tuleviku arengukavast kuni aastani 2020 keskkonnasõbraliku ettevõtluse loomisest ja põhimõtteliselt meie alal asubki kõne all olev vana vabrik, Wöhrmanni puiestee ja Pärnu jõe piirkond, kus soovitakse vältida suurt müra ja haisu tekitavat tööstust.
Igalt poolt arengukavast lugedes on olulisel kohal majandusettevõtluses keskkonnariskide maandamine, ehk kõrgete keskkonnariskide vältimine linna territooriumil. Kõikjal arengukavas ainult rõhutatakse üht ja sama, et vältida kõrgeid ettevõtluse riske linna territooriumil. Rõhutan, et jutt on linna territooriumist, järelikult peaks kesklinna territoorium olema veel eriliselt esile tõstetud selle koha pealt.
Võibolla on siis küsimus selles, et võimukoaolitsioonis suuremat mõjujõudu omava valimisliidu Uuenev Sindi arvamused lähevad lahku üldisest arengukomisjoni koostatud kontseptsioonist ja tegemist on sisemise lahkheliga, mille tulemusena Domino arendajad peavad taluma nende omavahelisi lahknevusi?
Raimo Pool: Võtame Uueneva Sindi valimislubadused ette ja loeme, mida nemad arvavad. Nad ütlevad, et teevad koostööd vabriku omanikega nende hoonete korrastamiseks ja kaasaegse linna keskuse rajamiseks. Kui kaasaegses linnakeskuses peetakse silmas müra ja haisu tekitavat tööstust, siis me oleme kaasaegse linnakeskuse osas ikka väga erineval arvamusel Uueneva Sindiga. Kui Mihkel Raju ühtpidi kinnitabki, et tema ei kuulu Uueneva Sindi hulka, siis nende valimiseelses propaganda lehes on ka tema enda kirjutatud artikkel, milles väidab, et toetab kõiki Uueneva Sindi ideid täielikult.
Räägiks ka hoone sobivusest miljööväärtuslikus piirkonnas asjatundjate seisukohalt?
Raimo Pool: Tema poolne vastuväide, nagu poleks uuringut maja sobivuse kohta miljööväärtuslikul alal, on Mihkel Raju enda tekitatud pseudoprobleem, millega ta võiks iseseisvalt tegeleda, sest enne küsimuse esitamist jättis ta kodutöö tegemata. Detailplaneeringu arutelul selgitati talle, et on olemas dokument, mis koostati Anni Noole poolt Anne Strati Projektibüroos. Selles on olemas täielik uuring hoone sobivuse kohta. See on esitatud muinsuskaitsele ja muinsuskaitselt saadud ka vajalik kooskõlastus. Mihkel Raju väitis isegi nii absurdset asja, nagu puuduks kooskõlastus, kuigi kõik numbrid ja viited digitaalsele kooskõlastusele olid täiesti olemas. See on järjekordne näide sellest, et tegelikult pole linnakodanikuna esinev linnavalitsuse liige vaevunud kõige vähemalgi määral detailplaneeringu üksikasjadega tutvuma. Tegemist on sulaselge jonni ajamisega, millel puudub igasugune mõistlik argumenteeriv väitluse võimalus, sest inimene lihtsalt ei soovi mingil mulle teadmata asjaolul meie arendusega kaasa tulla.
See on juba varjatud süüdistus linnakodaniku ja linnavalitsuse liikme aadressil?
Raimo Pool: Tavakodaniku puhul oleks mõistmatused mõistetavad, aga linnavalitsuse liikme puhul mitte. Loogiline järeldus saab olla üksnes asja venitamine, sest linnavalitsuse liikmena peaks ta ju teadma, mis nüüd edasi juhtub. Kui tema jääb vastuväidete juurde, liigub see edasi maavalitsusse. Kui volikogu on keskkonnakaitse kooskõlastuse mahahääletanud ja maavalitsus seda omalt poolt kinnitanud, siis on ju täiesti ebareaalne loota, et maavalitsusse tagasi saatmise korral otsustaks maavanem teisiti ning hakkaks ka keskkonna hinnangut nõudma. Kuna Raju seda kõike ilmselt teab, siis saab asjal olla ainult üks eesmärk: venitamine. Miks ta seda teeb, ei oska ma tõesti öelda.
Kas selle taga võiksid olla tema enda ärilised huvid, kuivõrd ta vastuväite kolmandas punktis tundis huvi arendaja poolsete müügitingimuste kohta ja küsis kas hind võib osutuda mõnele potensiaalsele ostjale mittesobivaks. Vastuväite seisukohalt on küsimuse asetus ääretult kummaline?
Raimo Pool: Sellele mina vastata ei saa. Linna pealt olen kuulnud jutte, et tal on seal ärilisi huvisid. Kuuldusi ei saa ma kommenteerida ja jään faktidele põhineva juurde. Minul endal on tõesti jäänud mulje, et tegemist on kas ärihuvide või mingi muu tema poolse huviga selle objekti vastu. Ma ei oska seda praegu kommenteerida ja vaevalt ta isegi seda välja ütleks, kui selliselt küsida. Raske on midagi arvata.
Mida tahaksite öelda hooldekodu ülalpidamiselt saadava suure kasumlikuse kohta?
Raimo Pool: See ei puuduta Mihkel Raju vastuväiteid, aga ma olen pidevalt rõhutanud, et tegemist ei ole kasumit tootva ettevõtmisega. Kui ma tahtnuks kasumit teenida, oleksin ma teinud ükskõik mida. Praegu toetatakse Euroopa Liidu abiprogrammidega eksporti ja ma oleks võinud teha mingi eksportiva firma, aga on ka väga palju muid võimalusi. Praeguses Eesti Vabariigis toetatakse üldse väga vähe sotsiaalvaldkonda. Kõik eurotoetused on suunatud suurelt jaolt ekspordi edendamisele. Eelistatult toetatakse lisaväärtuseid tootvaid ettevõtteid. Ärge arvake, et ma teeniks mingisugust kasumit pensionäride pealt, kelle pension on niigi väike. Võtame näiteks Tammiste hooldekodu, kus koha tasu algab 8000-st kroonist, st. mingi 500 euro ringis algab koha maksumus ja see hooldekodu kuulub Pärnu linnale. Kas siis tõesti Pärnu linn teenib kasumit oma hoolealuste pealt. Minu teada ei tohiks kohalik omavalitsus kasumit teenida selliste asjade pealt. Varem olen ma põhjalikult selgitanud äriplaani olemust ja millest kujunevad hinnad või mis on kulud. Ma saan aru, kui ei olda asjaga kursis, siis tundub ka endale palju küsitavana. Räägime siiski kroonides, kuna ma ei ole veel väga eurodes harjunud arvestama. Äriplaangi on koostatud algselt kroonides. Kui saadakse neli- kuni viistuhat krooni pensioni, siis loomulikult inimene mõtleb, kuidas ta suudab maksta kaheksatuhat, aga nii need asjad on ja muul moel pole mõeldav. Ma ei saa öelda hooldajale, et tule tee 12-tunnise vahetuse ja ma maksan miinimumpalka. Ma ei leia sellisele ametile inimest või kui leiangi, siis see inimene ei hooliks nendest vanuritest. Tegemist on eraettevõttega ja kedagi ei saa siia vägisi tuua. See on inimese vaba tahe. Kui ta on nõus seda hinda maksma siis ta tuleb ja kui ei , siis ta ei tule. Ja me ei plaani kallimat, kui see on teistes sama laadi asutustes väljakujunenud.
Talutava hinna kujundamine oleneb ka suuresti hoone suurusest ja hoolealuste arvust, mille vastu Aleksander Kask väga kangekaelselt seisab.
Raimo Pool: Sai seletatud, miks ta nii suur tuleb, aga sain aru, et ei taheta tuua sisse inimesi ümberkaudsetest kohalikest omavalitsustest. Arengukavast loen ma välja, et omavalitsuste partnerluses eraettevõtete ja mittetulundusühingutega teeb linnavalitsus naaberomavalitsustega koostööd. Kas partnerlus omavalitsustega tähendab seda, et kusagil mujal on hooldekodu ja meie viime vanurid sinna? Samas asume ise heas lootuses, et keegi ei teeks hooldekodu Sinti ja keegi ei tooks oma hoolealuseid siia. Mina näen koostööd selles, et me ei saada lapsi ja vanureid üksnes teistesse omavalitsustesse, vaid selles, et ka meil on siit midagi vastu pakkuda ja ka teised omavalitsused saavad Sindi peale loota mõnes asjas.
Kui ma proovisin seletada, siis ei soovitud kaasa mõelda, vaid jäädi lihtsalt oma seisukoha juurde ilma, et nad kumbki oleks proovind aru saada, millest arutelu koosneb.
Teine juhatuse liige, Piret Pool on silma torganud aktiivse osalemisega vabatahtlikuna ühiskondlikus tegevuses. Kas midagi oleks võimalik ka vabatahtlike kaasamisega hooldekodus ära teha?
Raimo Pool: Me teeme väga suurt koostööd vabatahtlikega. Oleme plaaninud siia kaasata palju heategevust.
Te ei pea sellele küsimusele vastama, kuna minu nägemuses ei puuduta ehitusliku kalkulatsiooni koostamine teistesse isikutesse, millise meetodi ja missuguseid äriskeeme kasutades see rajatis valmib. Aga kui te siiski soovite uudistajate uudishimu rahuldada, siis annaksin ka selle võimaluse.
Raimo Pool: Rahvakoosolekul ma tõesti pakkusin ühe summa välja ja ma ei tahaks hakata rääkima uuest summast, et selgitada kuidas need kalkulatsioonid tehakse. Kalkulatsioonide taga on väga suured arvutused ja selles töös ei osale ainult mina üksinda. Otsustajate ringi kuuluvad pank, investor ja kõiksugused asutused. Te saate aru, et siin üksi minu arvutustest ei piisa, sest minu raha on väga marginaalne. Põhilise raha paneb pank, teise mingisuguse osa toob juurde investor ja oleks väga naiivne arvata, et praeguses majanduslikus situatsioonis tehakse kergekäelisi otsuseid. Pangad ja investorid on ikka väga ärevil ja otsivad üksnes selliseid projekte, mis raha ei kaotaks. Pangast raha saamiseks jaatava vastuse saamine võttis aega üle aasta ja sellesse töösse olid kaasatud analüütikud ja teised omaala asjatundjad. Kui keegi tahab arvata, et mina siin üksinda oma arvutustega saaksin midagi otsustada, siis see on küll vale arusaam.
Koosolekul väljakäidud summa on praeguseks suurenenud, aga mitte sellepärast, et mul oleksid algsed arvutused väga ekslikud olnud. Ettevõtmine kallineb asjaajamise venimise tõttu, masu on läbi saamas, materjalide ja ehitusmaksumus tõuseb, projekt on täienduste tõttu läinud kallimaks.
Kas on olemas oht, et Sindi linn võib taganeda arengukavasse kirjutatud Pärnu mnt 26 hoone sihtotstarbe nimetamisest?
Raimo Pool: Sindi linn on juba oma arengukavasse sisse kirjutanud hooldekodu rajamise Pärnu mnt 26 hoonesse aastatel 2012-2015. Kui nüüd mõningad inimesed ütlevad, et nad ei soovi ega taha seda sinna, siis peaks Sindi linn tõepoolest taganema oma tegevuskavast. Kõige huvitavam on see, et arengukava koostamise juures osales ka Mihkel Raju. Järjekordselt ei saa aru, miks enda suundumuste vastu seistakse?
Kui ma 2009. aastal oma ettepanekuga linnavalitsuse poole pöördusin, olin sinisilmses usus, et eraettevõtjale tullakse igakülgse toetusega appi, kuna soovitakse võimalikult kiiresti asendada räämas tondiloss linna ilmet parandava nägusa hoonega. Kahjuks ei osanud ma praegu kogetavat tagurlikku hoiakut ette kujutada. Nüüd ei jää muud üle, kui taganemata minna seatud eesmärgi teostamiseni välja.
No comments:
Post a Comment